Kmmtan ajutiseks tarwitam,r^ei«s
15 juunll 1921 a
S6jaminister:
Kindraistaabi kindralmajor S®>ts.
- KERGE SUURTUKIWAE
RIWI-MAARUSTIK
suurtOkioppus
BATAREIOPPUS
SCrjflWAE
OPETUSKOM1TEE WflLJAANNE
1921
SSjawae trtikikoda, Riiiitli tan. 13, Tallinn.
Suurtiikioppus.
I jagu:
Tegewus suurtiiki juures.
Lhk.
Numbrite kohad §§ 1—3..................1— 2
Suurtiikiiilema kobused § 4............2— 6
Suurtiiki laskewalmis seadmine § 5 . . . 6— 8
Komandod § 6..............................8—9
Laskmine §§ 7—20.......................9 -16
Sihitud suurtiiki markimine. Oleminek otse-
koheselt sihtimiselt kaudsele §§ 21—22 16—17
Nurgam66tja, sihtraua ja siiiitaja seadete
muutmine. — Kuulide wahetus. —
Margi wahetus §§ 23—26 ................... 17—20
Padroni waljaw6tmine, tuleandmise 16pe-
tamine ja katkestamine §§ 27—28. . 20—22
IV
Meeskonna warjumine §§ 29—31 .... 22—23
Riwist wSljalangenud numbrite taienda-
mine § 32 ........................... 23—24
Numbrite puhkus ja kogumine §§ 33—35 24—25
II jagu:
Rakendud suurtiiki oppus.
Rakendamine §§ 36—40 .................... 25—27
Suurtiiki korrad §§ 41—43 ............... 28—30
Meeskonna kohad paigal ja liikumisel
§§ 44-47 ............................ 31—32
Alliiiirid §§ 48- 49 .................... 32—33
Komandod §§ 50—52 .......................... 33
Liikumise algus §§ 53—58 ...... 33—35
Suurtiiki seismajatmine §§ 59—62 . . . 36—37
Liikumise suuna muutmine §§ 63—70 . . 37—41
Suurtiiki ehk kasti rakendite iimberpaigu-
tamine. — Liikumisel §§ 71—72 . . 41—42
Suurtiiki iileminek rannakkorrast lahing-
korda ja iimberpoordult:
a)	Oldmaarused §§ 73—78............. 43—44
b)	Eelikute arasoit §§ 79—82 . . . 44—49
c)	Ettesoidud §§ 82—88.............. 49-55
Riwist waljalangenud ratsanikkude ja ho-
buste taiendus §§ 89—92 ............. 55—56

Lisa № 1.
Tegewus suurtuki juures. — Sihtriistade
seadmine..........................57—61
Lisa Me 2.
Suurtiiki Sisse kinnijaanud shrapnelli ehk
granaadi waljawQtmine.............61—62
Batareifippus,
I jagu:
OldmaSrused.
Batarei jaotus §§ 1—7....................63—65
Batarei korrad ja riwid §§ 8—10 ....	65
Interwaalid § 11........................... 66
Liikumise kord §§ 12—16..................66—69
Lahingu kord §§ 17—19....................69—70
Oleminek iihest korrast teise ja timber-
poordult § 20.......................... 70
11 jagu:
Batarei liikumiskorras.
Oldised nSpunaited §§ 21—22 ............ 70—71
Hargriwi §§ 23-33 ...................... 71-73
VI
Suurtukikolonnis §§ 34—39 .............. 73—74
Liikumisel §§ 40—42 ....................... 74
Batarei juhtimine §§ 43—46................. 75
Joondumine ja suunad §§ 47- 53. . . . 76 - 77
Liikumine ja seismajatmine §§ 54—57 . . 77—78
Interwaalide muutmine. — Rakendite iim-
berpaigutamine §§ 58—59 ............ 78—79
Suuna muutmine §§ 60—65 ................ 79—85
Riwistused. — Oldised juhtnoorid §§ 66—70 85-86
Suurtiiki kolonni riwistamine §§ 71—72 . 86—87
Hargriwi ridastamine §§ 73—74 .... 87—88
HI jagu:
Batarei lahingkorras.
Meeskonna kohad §§ 75—78 .... 89— 90
Tule juhtimine §§ 79—87 ............. 90— 92
Tule awamine ja tulistamine §§ 88—117 92-101
IV jagu:
Laskemoonaga warustamine. — Kaotuste
taiendamine. — Materjaal-osade waheta-
mine ja parandamine.
Warustamine laskemoonaga §§ 118—130 lol- 104
Inimeste ja hobuste kaotuste taienda-
mine §§ 131—134 .................. 104-105
Materjaal-osade wahetamine ja paran-
damine §§ 135-138 ................ 105-106
VII
V jagu:
Waatused. — Terwitamine.
OldjuhtnOorid § 139...................... 106
Waatused §§ 140—146 ................. 107-109
Paraadi marsh §§ 147-152 ............ 109-111
Terwitamine §§ 153—158 ............. 111—113
Lisa.
Riwilehe worm.................... 114
Kinnitan ajutiseks tarwitamiseks
15. juunil 1921. a,
Sojaminister:
Kindralstaabi kindralmajor Soots
Suurtiikioppus*
I.	jagu.	1
• 2*	Ms'
Tegewus suurtiiki juures.
I peattikk.
Numbrite kohad.
§ I-
Suurtiikk ja laengukast moodustawad
iildreegli jarele iihe lahingiiksuse.
§2.
Tegewuse jaoks suurtiiki ja laengu-
kasti juures maaratakse suurtiiki iilem ja
№51
№ 6 J seadJad
№71...	...
№ g j kasti numbnd.
1

numbrit.
1
2
3
4
— sihtija
— lukustaja
— laadija
— pooraja
i
§ 3.
Laskmise ajaks seatakse laengukast suur-
tiikist wasakule, poomiga waenlase poole,
ja sedaword eemale, et ta suurtiikki рбб-
ramise juures ei takistaks (Ya—1 samrn).
Suurtiiki kilbi iilemine liikuw osa tiles t6s-
tetud, slumine alia lastud. Kasti uks awa-
tud ja alia lastud. Kaks laegast padruni-
tega walja woetud ja kasti ukse ja numb-
rite wahele paigutatud. Laekad awatud.
Markus: Kasti woib ka suurtiikist pare-
male paigutada, kui see olukorrast on tingitud.
II peatiikk.
§ 4-
Suurtiiki ulema kohused:
1)	Seab suurtiiki seisukohale, woimali-
kult ilma kiilgkallakuta; kaseb suurtiiki
saha jaoks kraawi kaewada.
2)	Suurtiikki warjatud seisukohale sea-
des, kaseb sihtijale warju harjale sihtides
koige waiksema sihtraua seade ara m66ta,
— otse edasi ja kuni 45® molemale poole
korwale (7—0 kuni 8—0 nurgam66du astet).
3)	Waatab jarele, et suurtiiki ees takis-
tusi ei oleks, mille pihta kuul enneaegu
woiks 16hkeda.
2
4)	Walwab niimbrite oige ja kike tege-
wuse iarele.
5)	Walwab suurtiiki alalise korrasoleku
jarele; wotab wigade korwaldamiseks koik
abinoud tarwitusele.
6)	Walwab suurtiiki korraliku warusta-
mise jarele lahema laskemoonaga.
7)	Kaseb suurtukki teisele kohale tim-
ber paigutada (P/2—2 sammu), kui maa-
pind saha taga liiga kohedaks on muutu-
nud. (Kui sihtpunkt on saja siilla kaugu-
sel ehk lahemal, tuleb suurtiikk sihtjoont
mdoda paigutada).
8)	W6tab wastu ja kirjutab tiles koik
oma suurtiiki kohta kaiwad seaded ja an-
nab nad lopulikus kujus numbritele edasi;
kirjutab files markide numbrid ja seaded,
mis markimisel saadud.
9)	Kui otsekohesel sihtimisel mark se-
gaseks ehk nagematuks muutub, kaseb sih-
tijale kaudsele sihtimisele tile minna.
10)	Laskmise juures hadaohtlikus lahe-
duses olewa margi pihta maarab sihtijale
mSrgi jaoskonna.
li)	Walwab, et numbrid tarwitabsid la-
hingu ajal kilpi ja kasti warjendiks waen-
lase kuulide eest; laskmise waheaegadel
3
kaseb niirribrite, suurtiiki ning kasti jaoks
kaewikud kaewada, kui seks kask on antud.
12)	Kui padrun peale kahekordset taga-
jarjeta kuke mahalaskmist lahti ei lahe,
kaseb suurtiikki uue padruniga laadida.
13)	Kui padruni kest torusse peatama
jaab, kaseb poorajal seda harja warrega
walja liiiia.
14)	Kui kuul torusse peatama jaab, tali-
tab, nagu lisas II ettenahtud
15)	Walwab, et komando jarele: Kaitse-
tuli! suurtiikk kohe laskewalmis seataks,
ja kui ta walmis, annab komando: Tuld!
16)	Komando jarele: Gactsid! walwab, et
gaasimaskid korralikult ettepandud saaksid ja
et keegi ilma kasuta neid maha ei wdtaks.
17)	Asub №№ 3 ja 5 taga, numbrite
tegewuse ajai; aga seal, kus tarwiliku leiab
olewat, end kasti ehk kilbi taha warjates.
Numbrid asuwad: (joon. № 1)
№ 1 — lafetist wasaku), rind waenlase
poole.
№ 2 — lafetist paremal, rind № 1-se
poole; m61emad lafeti juures,' suurttiki
urwi loike kohal.
№ 3 — iiks samm kasti parema poole
taga, rind waenlase poole.
4
№4 — allalastud pddrise keskkohal,
rind lafeti poole, № 2-ga joondudes.
№ 5 — kasti keskkoha taga, rind waen-
lase poole, № 3-ga joondudes.
Joon. 1.
№ 6 — № 5-st wasakul, rind lafeti poole,
wasak 61a wastu kasti wasakut poolt.
№№ 1, 2 ja 4 warjuwad kilbi taha;
№№ 3, 5 ja 6	„	kastitaha;
№№ 7 ja 8 on kasti eelwankri juures,
ja peale wiimase positsioonilt arasoitu
asuwad x/s sammu kasti eelwankri taha,
5
rind suurtiiki poole, M 8 wasakul № 7-st.
Kui №№ 7 ja 8 kdsu saawad suurtiiki juurde
jaada, maarab suurtiiki iilem neile kohad.
Tegewuse ajal istuwad №№ 1 ja 2 neile
maaratud istmetel; suurtiiki iilem ja teised
numbrid, kui isearalikku kasku pole antud,
seisawad polwedel,
Numbritel jaab oigus kohtadel niiwiisi
olla, kuidas neil koige parem on oma ko-
huseid taita, sealjuures woimalikult warja-
tud Olles.
Niikaua kui suurtiiki lafett weel tagasl
pSrkab (k6wa maa peal 1 paugu jarele,
pehme maa peal 2—3 paugu jarele), lahe-
wad numbrid enne lasket niipalju eemale,
et lafett neid ei riiwaks. Kui tagasiporka-
mist enam karta pole, asub № 3 suurtiiki
urwi loike juurde № 1-se taha, ja № 4 —
podrise juurde.
HI peatiikk.
Suurtiiki laskewalmis seadmine.
§ 5.
Peale suurtiiki ja kasti positsioonile
seadmist tuleb komandada: Laskewalmis /
Selle komando jarele wabasrawad numb*
6
rid end tegewust takistawatest sojariistadest
ja riietest.
Peale selle:
№ 1: a) wdtab sihtriistadelt kalte ara
ja paneb selle lafeti peale;
b)	wdtab № 2 kaest panoraami ja
c)	kinnitab selle pesasse;
d)	teeb lae kaane lahti;
e)	waatab jarele panoraami, loodi ja
sihtraua ja seab nad algseisakusse.
A1	g s e i s a к: sihtraud taiesti alia lastud,
nurgamdot ja lood — 30 — 0; peegeldaja — 0.
№	2: a) wdtab kastist panoraami;
b)	annab selle № 1 katte;
c)	laseb kilbi alumise osa alia ja tostab
iilemise files;
d)	wdtab katted suurtiiki suult ja urwilt
ja paneb nad iihes sihtriistade kattega riiete
juurde maha;
e)	wdtab kuke seest splindi walja.
№	3: aitab № 5 ja № 6:
a)	kasti ust awada;
b)	kaks laegast padrunitega walja wotta
ja maha panna.
Markus: Kui suurtiiki juures kasti ei
ole ja padrunid suurtiiki taga olewast eel-
wankrlst woetakse, siis № 3;
7
A)	jookseb eelwankri juurde;
B)	wotab iihe laeka padrunitega walja;
C)	wiib ta suurtiiki juurde ja paneb pi-
kuti lafetist wasakule maha № 1 taha, nii et
tagasiporkel suurtiiki ratas ta peale ei
weereks.
№ 4: a) tostab pSdrise tiles;
b) ^rutab (seob) labidad, harja ja tahi-
sed lahti ja paneb 2 sammu lafetist pare-
male maha.
№№ 5 ja 6: a) awawad kasti;
b) wotawad kaks laegast padrunitega ja
panewad nad maha;
c) awawad laekad.
№№ 7 ja 8 talitawad suurtiiki iiletna kasu
jarele, kui neid suurtiiki juurde jaetakse.
Peale efelkirjeldud tegewuse lopetamist
asuwad suurtiiki tilem ja numbrid oma
kohtadele.
IV peatiikk.
Komandod.
§ 6.
1) Nurgamoodu ja loodi seadeid ara-
maarawad komandod antakse ikka kahes
arwus: esimene arw maarab ara pano-
raami numbriwoo ja loodi numbrilauanumb-
9
rid, kuna teine tigu tromlil olewaid ar-
wusid tahendab.
Inglise siisteemi panoraamide juures ta-
hendab esimene arw kraadisid rdugu peal,
teine arw — minutid tromli peal.
2) Arw, mis panoraami ehk loodi tromli
seadet tahendab, antakse (peale 0) ikka
kahes numbris.
V peatiikk.
Laskmine,
§ 7.
Laskmiseks shrapnelliga kaudsel sihti-
misel tuleb komandada:
Shrapnelliga !
Niisuguse mUrgi pihta !
Sihtida sinna!
Nurgamootja 00—00!
Lood 00—00!
Sihtraud — 001
SUUtetoru 00! (loogi peal: Kartetshl);
№ 1: a) seab nurgamootja, loodi,
kontrolieerib sihtraua korgust kastud numb-
rite jarele, wiimaseid waljusti korrates;
b) sihib suurtiiki kastud punkti;
c) kui suurtiikk laskewalmis. hiitiab:
Walmisl ja haarab laskenoori katte.
9
№ 2: a) seab sihtraua kastudkSrgusele;
b)	tombab kaitsepideme walja (kui
wiimane sees oli);
c)	awab luku;
d)	kui padrun sis;e pandud, paneb
luku kinni.
№	3: a) wotab № 5-elt padruni wastu;
b)	waatab jarele ja awaldab waljusti
siiiitaja seade;
c)	paneb padruni suuritikki;
d)	wbtab № 5-elt uue padruni ja boiab
teda kaes.
№	4: a) laheb poorise juurde;
b)	selle abil poorab suurtiiki, kuhu
sihtija naitab.
№	5: a) wotab laekast padruni;
b)	seab kasu jarele siiiitaja;
c)	annab padruni № 3-le;
d)	wotab laekast ehk № 6-lt uue padruni;
e)	seab ehk kontrolleerib siiiitetoru
seade ja hoiab padruni kaes.
№	6: a) wotab laekast padruni;
b)	seab kasu jarele siititaja ja hoiab
padruni kaes.
10
§ 8.
Shrapnelliga laskmiseks otsekohese sih-
timisega peegeldaja ehk wisiirtoru labi tuleb
komandada:
1)	Niisuguse mdrgi pihta!
2)	Sihtida sinna!
3)	Peegeldaja 0!
4)	Nurgamootja 30—0!
5)	Sihtraud 00!
6)	SilUtetoru 00! (loogi peal: Kartetsh!)
ehk:
1)	Niisuguse margi pihta!
2)	Sihtida sinna!
3)	Wisiirtoru labi!
4)* Sihtraud 00!
5)	Siiiitetoru (loogi peal: Kartetsh!)
Kasu peale: Peegeldaja 0! lasewad
№№ 1 ja 2, jaades oma kohtadele, kilbi
ulemise osa alia.
Kasu peale: Wisiirtoru labi! teeb № 1
kilbis olewa luugi lahti.
Molemil juhtumistel:
№ 1 sihib suurtiiki kastud punkti peegel-
daja jarele; kusjuures peegeldaja alati 0
peab olema (waljaarwatud aeroplaanide
laskmist), ehk wisiirtoru labi.
11
№ 4 poorab suurtiiki kohe kastud margi
poole, № 1-se juhatust araootamata.
Koiges muus talitawad numbrid, nagu
kaudse sihtimise juures (§ 7).
Kilbi iilemise osa tostawad №№ 1 ja 2
wiibimata files, kui laskmine otsekobese
sihtimisega peegeldaja abil lopetatud on;
kilbis olewa luugi paneb № 1 kohe kinni,
kui laskmine wisiirtoru labi lopetatud.
§ 9.
Shrapnelliga laskmiseks kaudsel sihti-
misel sihtides peegeldaja ja loodi abil tuleb
komandada :
1) Niisuguse mdrgi pihtal
2} Sihtida sinnai
3") Peegeldaja 01
4)	Nurgamootja 30 — 0!
5)	Lood 00-00!
6)	Sihtraud 00 I
7)	Suiltetoru 00! (loogi peal: Kartetshl)
ehk:
1)	Niisuguse margi pihtal
2)	Sihtida sinna
3)	Wisiirtoru Idbi l
4)	Lood 00-00!
12
5)	Sihtraud 001
6)	Silutetoru CO! (loogi peal: Kartetsh!)
коша nd ode taitmine n?gu § 7 ja § 8.
§ 10.
Granaadiga laskmiseks komandada algu-
ses: Granaadiga / Koik muud komandod,
nagu §§ 7 ja 8 ettenahtud; sei juhtumisel
komandot siiiitetoru jaoks ei anta. K6ik
numbrid talitawad, nagu shrapnelliga iask-
mise juures, ainult №№ 3, .5 ja 6 ei sea
siiiitetoru mitte.
VI peatiikk.
§ И-
Laskeks komandada: Niisugune!(suur-
tiiki jarjekorra №) ehk: Suurtiikk!
№ 1 laseb;
№ 2 awab peale paugu luku;
№№ 1 ja 2, kui suurtiikk enam tagasi
ei porka, teewad istmedlahti ja istuwad neile.
§ 12.
Peale laskmist jaab suurtiikk uue siht-
raua ja siiiitetoru maaramiseni laadimata,
kuid sihitakse teda marki lahtise lukuga.
13
Shrapnellidel, mis №№ 3, 5 ja 6 kaes,
seatakse siiiitajad wiimase komando jarele.
Suurtiiki laadimiseks laskmisel eeimiste
seadete jarele komandada:
Tuld!
Kui suurtukk laetud, lastakse komando
jarele:
Niisugune (№)! ehk: Suurtiikki
§ 13.
Kui laskmise ajal laengu kasti suurtiiki
juures ei ole ja padrunid eelikust woetakse,
aitab suurtiiki tilem № 3-le siiiitetoru seada.
§ 14.
Komando jarele:
1) ffks padrun! (kaks padrunit)!
2) Kiirtuldl
laseb suurtiikk kastud arwu padrunid
walja, kusjuures № 1 kontrolleerib iga paugu
eel nurgamodtjat, loodi ja sihtrauda.
§ 15.
Komando jarele:
Kartetsh 1
laseb suurtukk niipea, kui seks walrnis on,
suurtiiki iilema kasu peale: Niisugune (№)!
14
116.
Kartetshiga laskmisel:
a)	suuna muudetakse ainult suurte kor-
walekaldumiste korral;
b)	siiiitetoru kaitsekestad woiwad ara-
wotmata jftada.
§ 17.
Liikuwaid marke otsekohese sihtimisega
lastes:
№ 1: a) sihib suurtiiki wabetpidamata
mSrki, kuni komandoni: Niisugune!
(suurt. jarjekorra №) (Suurtukk ')•,
b) selle komando peale ootab ara, kuni
mark sihtjooneni jbuab, ja laseb siis.
Suurtiiki tilem ja teised numbrid talita-
wad samuti, nagu kaudse sihtimise juures.
§ 18.
№ 5 ja № 6 tarwitawad igat laskmise
waheaega tiihjade kestade laegastesse ja
wiimaste kastidesse panem'iseks.
§ 19.'
Kui padrun lahti ei lahe, laseb № 1 kuke
weel kaks korda maha, ja kui ikkagi pauku
ei jargne, siis suurtiiki iilema kasul:
№ 2: a) wotab padruni suurtiikist walja
ja hoiab teda kaes;
15
b)	kui № 3 uue padruni sisse pannud,
lukustab suurtiiki;
c)	annab suurtiikist wbetud padruni
№ 3 katte.
№	3: a) paneb kaesolewa padruni suur-
tiikki;
b)	w6tab № 2-lt padruni, mis lahti ei
lainud, ja
c)	paneb ta laekasse ehk annab selteks
№ 5 katte.
§ 20.
Igasuguse tegewuse seismajatmiseks suur-
tiiki juures kaskida:
Set's /
Numbrid lopetawad igasuguse tegewuse
suurtiiki juures ja jaawad neile kohtadele,
kus komando neid tabas. Seda komandot
andes, tostab suurtiiki iilem kae iiles.
Sihitud suurtiiki m a г к i m i n e.
Uleminek otsekoheselt sihtimiselt kaudsele.
§ 21.	'
Iga kord otsekohese sihtimisega lask-
misel, waljaarwatud liikuwate markide lask-
mine, margitakse sihitud suurtiiki suun ja
toste, ilma et sellega laskmine saaks takis-
16
tud. Suurtiiki iilem jubatab sihtijale Siht-
punkti katte; sihtija teatab suurtiiki tile-
male markimisel saadud nurgamobtja ja
loodi seaded. Kui markimiseks kohast
punkti ei leidu, kaseb suurtiiki iilem marki-
miseks tahise tiles seada. Tahise seab
iiles № 4.
§ 22.
Kui laskmisel otsekohese sihtimisega
sihtpunkt segaseks ehk nagematuks muu-
tub, sihib № 1 suurtiiki ulema kasul suur-
ttiki sihtpunkti, nurgamootja ja loodi sea-
dete jarele, mis markimisel saadud.
Nurgamootja, sihtraua ja siiiitaja
seadete muutmine.
Kuulide wahetus.
Margi wahetus.
§ 23.
NurgamdStja seadete muutmiseks tuleb
komandada:
Paremale (wasakule) 00!
ehk:
Nurgamootja 00-00! (uue nurga-
moddu seade).
17
Loodi seade muutmiseks komandada:
Lood 00—00! (uue loodiseade arwud)
ehk:
Lood rohhem (wahem) 00—00!
Sihtraua seadete muutmiseks kaskida:
„00! (uue sihtraua seade).
KI: a) muudab nurgamSotja, sihtraua
ja loodi seadeid;
b)	kordab waljusti uued seaded;
c)	sihib (№4abil) suurtiiki uude suunda;
d)	kui suurtiikk laskewalmis, hiiiiab:
Walmis! ja haarab laskenodri.
Markus: №2 aitab№ 1 sihtrauda seada.
§ 24.
Siiutetoru seade muutmiseks tuleb ko-
mandada:
Siiiitetoru 001 (loogipeal: Kartetshi).
Kui suurtiikk polnud laetud, muudawad
№№ 3, 5 ja 6 nende kaes olewate shrap-
nellide siititajate seadeid, mille jarele № 3
waljusti uue seade loeb ja suurtiiki ara
laadib.
Kui suurtiikk laetud oli:
№ 2: a) wotab suurtiikist padruni walja
ja hoiab kaes;
18
b) lukustab suurtiiki, kui № 3 uue pad-
runi sisse pannud;
c) annab suurtiikist wSetud padruni
№ 3-le.
№№ 3, 5 ja 6 talitawad niisama, nagu
laadimata suurtiiki juures, mille peale
№ 3: a) wotab №2 kaest suurttikistwalja-
woetud padruni ja
b) muudab siiiitaja seade wiimase ko-
mando jarele.
§ 25.
Tule iilewiimiseks (margi wahetamiseks)
komandada':
1) Set's!
2) Niisuguse mdrgi pihta !
jne., kui tarwidus tQuseb juurde lisada ko-
mandosid sihtraua, nurgamoStja, loodi ja
siiiitetoru seadete muutmiseks. Taidetakse,
nagu eelpool kirjeldud.
§ 26.
Kuuli wahetamiseks komandada:
1) Seis!
2) Granaadiga!
ehk:
19
1) Seis!
2) Shrapnelliga! (siititetoru 00!)
Komando taitmine siinnib, nagu warem
kirjeldatud.
Padruni waljawOtmine, tuleandmise Idpe-
tamine ja katkestamine.
§ 27.
Ajutiseks tuleandmise katkestamiseks ko-
mandada:
Padrun waljai
Laetud suurtiikk tiihjendakse; siis:
№ 2 jatab luku lahti;
№№ 3, 5 ja 6: a) seawad neil kaes ole-
watel shrapnellidel siiiitetorud kartetshi
peale;
b) panewad padrunid laegastesse;
c) panewad tiihjad padrunikestad laegas-
tesse ja laekad kasti; peale selle asuwad
numbrid oma kohtadele (§ 5).
Suurtiikk jaab mftrki sihituna (selle juu-
res olewad abinoud jaawad koristamata).
§ 28.
Tuleandmise lopetamiseks komandada:
Lopeta I
20
Laetud suurtiikk tuhjendatakse ja peale
selle:
№ 1: a) laseb suurtiiki urwi taiesti alia;
b)	seab lafeti assipealsesse keskseisa-
kusse (pooramise mehanismi abil);
c)	seab sihtraua ja loodi algseisakusse
ja nurgamSbtja 00—00 peale;
d)	sulub loodi kaane;
e)	aitab № 2 fllemist kilbi osa alia lasta;
g) wotab sihtraualt panoraami ja an-
nab № 2-le;
h) paneb oma istme kokku.
№ 2 : a) lukustab suurtiiki;
b)	paneb splindi kukke;
c)	paneb oma istme kokku;
d)	laseb kilbi tilemise osa alia (№ 1
abil) ja
e)	w6tab №1-It panoraami ja paneb kasti.
№	3: a) wotab № 2-lt padruni ja, kui
see shrapnell on, seab sfltitetoru kartetshi
peale;
b) paneb padruni laekasse;
c) aitab. №№ 5 ja 6 kestasid laegastesse
ja laekaid kastidesse panna.
№ 4: a) tostab saha maa seest walja ;
b) laseb poorise alia:
21
№ 5 ja № 6: a) seawad neil kaes ole-
watel shrapnellidel siititetorud kartetshi peale;
b) panewad padrunid ja tiihjad kestad
laegastesse;
c) panewad laekad kasti ja kasti ukse
kinni; peale selle suurtiiki ulema kasul;
1)	weeretawad suurtiiki rataste ja sa-
baga maasse siinnitud roobastest walja;
2)	korjawad kokku ja seawad suurtiiki
kiilge koik arawoetud abinoud; panewad
sihtriistadele, suurtiiki urwile ja suule kat-
ted peale;
3)	wotawad kasisojariistad ja riided
ning asuwadoma kohtadele (§ 5 joon. № 1).
VH peatiikk.
Meeskonna warjumine.
§ 29.
Laskmise ajal warjub suurtiiki meeskond
kilbi ja kasti taha ilma iseftraliku kSsuta.
Markus: Kui kasti suurtQki juures
pole, woiwad suurtiiki iilema kasul kastist
kilbid (timber tehtud kastid 1900 a.) ara
wbetud ja paremale ehk wasakule suuriii-
kist seatud saada. Kilbid wbtawad kasti
kill jest ja toowad suurtiiki juurde; № 5 —
22
esimese kilbi, ja № 6 — tagumise. Nad
molemad jaawad suurtiiki iilema kasul kas
suurtiiki juurde, ehk lahewad kastide juurde
tagasi.
Samad numbrid wiiwad kilbid tagasi ja
kinnitawad nad kasti kiilge komando peale :
Lop eta!
§ 30.
Kui suurtiikk kaewikus asub, ehk tema
juures on kaewikud numbrite jaoks, siis
tuleb komandada numbrite warjumiseks:
Warjule!
№№ 1, 3, 5 ja 6 lahawad wasakpool-
sesse kaewikusse, suurtiiki iilem, №№ 2 ja 4
parempoolsesse.
§ 31.
Kui soowitaw on numbrid mingisuguste
kohalikkude esemete taha warjule saata,
antakse seesama komando, numbritele neid
warjukohte katte naidates.
VIII peatilkk.
Riwist waljalangenute numbrite taiendamine.
§ 32.
Kui suurtiiki iilem riwist waljalangeb,
asub tema kohale waremalt maaratud num-
23
mer, taites ka oma endiseid kohuseid
edasi.
Riwist waijalangenud numbrite arwu
taiendakse suurtiiki iilema kasul. Tarbe-
korral peab ka suurtiiki fllem nurnbri ko-
seid suurtiiki juures taitma ja №№ 7 ja 8
abiks kutsuma,
IX peattlkk.
Numbrite puhkus ja kogumine.
/	§ 33.
Komandada:
Kohendu l
See kask antakse 'ainult siis, kui suur-
tiikk laetud pole:
a)	,№№ 3, 5 ja 6 seawad kaesolewatel
shrapnellidel siiiitetorud kartetshi peale;
b)	panewad padrunid laegastesse;
c)	meeskond kohendab riideid ja w6ib
pubkuseks waba seisakut wotta, kuid suur-
tiiki juurest lahkuda woib ainult iilema loaga.
§ 34.
Komando jarele:
1) Suurtiiki taha!
2) Marsh!
24
riwineb meeskond tihe sammu kaugusel suur-
tiiki taga ehk 1 samtn poorise taga, kui
wiimane tiles tostetud, kahte wiirgu, rindega
suurtiiki poole numbrite jarjekorras pare-
malt: liignumbrid esimesse wiirgu, paar-
numbrid teise, suurtiiki iilem — paremale
tiiwale.
§ 35.
Komando jarele:
1) Suurtiiki juurde!
2) Marsh !
lahewad suurtiiki iilem ja numbrid oma
kohtadele (§ 5).
II. jagu.
Rakendud suurtiiki oppus.
I peatiikk.
Meeskonna ja hobuste jaotus.
Rakendamine.
§ 36.
Pakendud suurtiiki ja kasti juurde kuu-
luwad: suurttiki tilem, kasti juht, 8 numb-
rit ja 6 sbitjat. Igas rakendis on 3 sSit-
jat: esimese, kesktnise ja tagumise paari
soitjad.
§ 37.
Suurtiiki ja kasti ette rakendakse kum-
magile 3 paari hobuseid: tiisli paar (juur),
mis tiislisse rakendakse; keskmine paar
(wedu) rakendakse tiisli otsa kuljes olewa
waagi kiilge, ja esimene paar (tombe), mis
keskmise paari trengide kiilge rakendakse.
Wasak hohune igas paaris on soitja all, ja
teine nimetakse sadulhobuseks; parem-
poolne — kaehobuseks.
§ 38.
Hobuse rakendamiseks komandab suur-
tiiki iilem:
Rakenda!
Selle komando jarele toowad soitjad
hobused suurtiiki ja kasti juurde; numb-
rid rakendawad: suurtiiki juures №№ 2 ja 3
— tagumist paari, №№ 4 ja 5 — jarjestikku
keskmist ja esimest paari; paarnumbrid —
sadulhobuseid, liig numbrid — kaehobu-
seid; kasti juures № 6 — tagumist paari,
№№ 7 ja 8 — jarjestikku keskmist ja esi-
mest paari, №8 — sadulhobuseid ja №7—
kaehobuseid. Soitjad aitawad numbreid,
26
kusjuutes tagumise paari sditja tiisli otsaS
olewaid hanskopi rihmasid kinnitab.
Kui rakendamine Idpetud, komandab
suurhiki tilem:
1) Suurtiiki juurde!
2) Marsh!
Teise komando jarele lahewad numbrid
suurtiiki ja kasti juurde.
Markus: № 1 waatab suurtiiki ja eel-
wankri file ja, kui kastud, wotab katted Sra.
§ 39.
Iga paari korraliku rakendamise eest
wastutab soitja; kasti rakendamise eest —
kasti juht ja suurtiiki ja kasti rakendamise
eest — suurtiiki iilem.
§ 40.
Hobuste lahtirakendamiseks komandab
suurtiiki iilem:
Hobused lahti!
Selle komando jarele talitada samas
jarjekorras, nagu rakendamise juureski;
№№ 4 ja 5jarjestikku esimese ja siis kesk-
mise paari juures.
27
П p e a t tl к к.
Suurtuki korrad.
§ 41.
Lahingkord:
1)	Suurtiikk ja kast on eelikutelt maha
wdetud ja korwuti paigutud (joon. № 2).
Eelikud asuwad warjatud seisukohal ehk
iilema poolt maaratud kaugusel batarei taga
ehk tiibadel.
2)	Suurttikk on eeliku kiiljest maha
woetud (joon. № 3), eelik asub suurtiiki
taga, seljaga selle poole; kast asub suur-
tiiki eeliku ees, ehk warju taha paigutult
(„lahem arasSit").
§ 42.
Liikumise korrad:
Suurtiikk ja kast — eelikute kiiljes;
molemad rakendid on 6 sammu teineteise
taga ehk korwuti . 6 sammu wahedel
(joon. №№ 4, 5 ja 6).
§ 43.
Interwaal rakendite wahel loetakse ra-
kendi keskelt, perpendikulaarselt liikumise
joonele.
28
62
'V uoop
•g -uoafc
,?l
I
•jj -UOQf

,9/|
Joon. 5.
Joon. 6.
СП
Ill peatukk.
Meeskonna kohad paigal ja liikumisel.
§ 44.
Eelsuurtttki iilem (kastijuht) asub esi-
mese paari ees; jargmised — esimese
paari korwal.
Eelsuurtiiki esimene sSitja — 2 sammu
suurtiiki Ulema (ka^tijuhi) taga, kaehobune
paremal.
Jargmised soitjad joonduwadtema jarele.
Kui kast suurtiiki korwal asub, siis joon-
duwad: kasti juht — suurtiiki iilema jarele
ja kasti soitja — wastawate suurtiiki soit-
jate jarele.
§ 45.
Paigal seistes asuwad numbrid, nagu
joon. № 5 naidatud.
§ 46.
Liikumisel istuwad numbrid neile maa-
ratud kohtadel; numbrid istuwad peale
iihes alliiiiri maarawa komandoga.
Kui liikumisel numbrid jala lahewad,
istuwad nad peale komando jarele:
Numbrid istu!
31
№№ 1, 2 ja 3 istuwad suurtiiki eelikule,
№№ 7 ja 8 — kasti eelikule ja №№ 4, 5 ja
6 — kastile Goon. 6).
Markus: Komando jarele: Waik !
haarawad numbrid paremate katega kasi-
raudadest kinni.
§ 47.
Komando jarele: Numbrid maha.' ehk
Numbrid jala! — asuwad (jaawad) numb-
rid suurtiiki ja kasti k5rwale (joon. 5).
IV. p e a t u к k.
Rakendud suurtiiki liikumine.
Alliiiirid.
§ 48.
Sam mu — kiirus 5—6 klm. tunnis
(1 klm.112—10 minuti jooksul).
Traawi — kiirus 12 klm. tunnis
(1 klm. — 5 minuti jooksul), wahetpidamata
mitte tile 3 klm.
Gal op pi — kiirus 14—16 klm. tunnis
(1 klm. umbes 4 minutit); wahetpidamata
mitte iile 2 minuti. Galoppi soidetakse ai-
nult isearalistel juhtumistel, kus juures see
alltiur mitte koigile hobustele sunduslik pole.
32
§ 49.
Wahelduwa alliitiriga liikuda 7—8 klm.
tunnis (sammu — 1 klm. 10 minutit ja
traawi — 1 klm. 5 minutit).
Markus: Halwa ja raske teega woib
§§ 48 ja 49 aratahendud normisid wa-
hendada.
Komandod.
§ 50.
Komandod jagunewad eelkomandodeks
ja taitekomandodeks. Esimesed eralduwad
teistest waikeste waheaegadega.
§ 51.
Taitekomandod: Marsh, Otse,
Sets, Joondu, samutigi komandod kiire-
malt alliitirilt aeglasemale tileminekuks
antakse pikalt, wenitawalt.
§ 52.
Koik, mis alltiiiri aratahendab, antakse
peale wiimast eelkomandot, enne komandot
Marsh !
Liikumise algus.
§ 53.
Soitjate ja kSigi ratsanikkude sadulasse
istumiseks tuleb komandada:
2	.i	33
1) Hobuste juurde!
2) Sadulasse!
Esimese komando jarele asuwad koik
oma hobuste juurde, teise komando jarele
istuwad sadulasse.
Teise komando jarele seowad №№ 7 ja
3 tiislid tiisli kiilge: № 3 — suurtiiki juures
ja № 7 kasti juures.
§ 54.
Liikumiseks paigalt antakse" komando;
1) Sammu (traawi) I
2) Marsh!
ehk
1) Suund sinna!
Allilur !
2) Marsh!
Liikumise algega juhib suurtiiki iilem
oma hobuse antud suunas ja alluiiriga.
§ 55.
Distants suurtiiki iilema, kasti-juhi ja
wastawalt esimese rakendi wahel on tingitud
liikumise kiirusest (alltiiirist):
sammu soites 2 sammu,
traawi	„ 3 sammu,
galoppi „ 6 sammu.
34
Distants suurtuki ja kasti wahei: sammti
ja traawi sSites — 3 sammu, galoppi —
6 sammu.
Magisel ehk arakaswanud maapinnal
liikudes w6ib distantsi suurendada.
§ 56.
Suurttikki juhtides peab suurtiiki iilem
(kasti juht) silmas eelolewat teed, soidab
takistuste korwalt mooda ja kui tarwis on
kiiresti rakendid seisma jatta, tostab parema
kae tiles; kui waja, lisab komando: Jalge
alia! et soitjate tahelpanekut Sratada.
Tarbekorral s6idab suurtiiki iilem (kasti
juht) kaugemale ette, sellest waremalt esi-
mese paari soitjale teatades.
§ 57.
Alluiiri suurendamiseks antakse komando:
1) Traawi (galoppi)!
2) Marsh!
§ 58.
Alliitiri wahendamiseks:
Sammu (traawi)!
35
Suurtuki setsmajatmlnd.
§ 59.
Suurtiikki (kasti) woib seisma jatta!
sammu soites — 5 sammu pealt; traawi
suites — 10 sammu pealt ja galoppi soites
— 20 sammu pealt.
§ 60.
Suurtiiki seism ajatmiseks antakse ko-
mando :
1) Suurtiikk!
2) Seis!
§ 61.
Suurtiiki joondumiseks:
Joondu !
Selle komando jarele soidawad suurtiiki
iilem ja kasti juht 6 sammu ette ja jaawad
seisma. Kui aga molemad k6rwuti seisid,
sSidawad molemad iihel ajal ette ja kasti
juht joondub suurtiiki iilema jarele.
Rakendid soidawad peale selle neile
jarele oma kohtadeni, sealjuures esimeste
jarele joondudes. Kui kast suurtiiki кбг-
wal asub, joonduwad kasti soitjad peale
selle weel suurtiiki soitjate jarele.
36
е 62.
Ratsanikkude sadulast mahatulemiseks
antakse komando:
Mahd!
Selle komando jarele tulewad peale
ratsanikkude ka numbrid oma istmetelt
maha. Kui kastakse tiislialused tilsid maha
lasta, taidawad seda №№ 3 ja 7.
Liikumise suuna muutmine.
§ 63.
Liikumise suuna muudetakse:
a)	pooretega:
1)	poolpSordega (45°) paremale ehk
wasakule;
2)	pOordega paremale ehk wasakule (90°);
3)	iimberpoordega paremale ehk wa-
sakule (180°);
b)	kaarsoitudega.
§ 64.
Podrete taitmiseks antakse
komando:
1)	Poolpo&ret paremale (wasakule)!
ehk:
Paremale (wasakule)!
37
e h к i
Paremale (wasakule) umber!
2)	Marsh,!
§ 65.
Kaars6itudeks antakse komando:
1)	Kaares par emalt (wasakult)!
2)	Marsh!
3)	Otse! ehk Suund sinna!
Kaars6itu ISpetakse komandoga: Otse!
mille peale suurtiiki iilem (kasti juht) suur-
tiiki (kasti) selles suunas edasi juhib, milles
teda wiimane komando tabas, ehk eseme
pihta, mis komandoga aratahendud.
§ 66.
P66rete ehk kaarsSidu taitmise ajal ra-
kendi ees liikudes, soidab suurtiiki iilem
(kasti juht) ringi mooda, mille raadius on
6 sammu.
Raske maapinna ja suurema liikumise
kiiruse juures tuleb poorete (kaars6idu)
raadiust suurendada.
Koha pealt pooret taites, liiguwad suur-
tiiki iilem (kasti juht) ja rakendid enne
3 sammu otse edasi ja alles siis algawad
kaarsoitu.
38
§ 67.
Kui rakendid teineteise taga asuwad,
taidawad nad poordeid igal juhtumisel iga
rakend iseseiswalt (tiksikult).
Peale poorde taitmist 45° ja 90° peale
hoiawad rakendid kinni saadud interwaali-
dest ilma tihenemata.
Joon. 7.	Joon. 8.
Sarnases seisakus asuwad rakendid tai-
dawad poordeid igal juhtumisel niisama
iseseiswalt (tiksikult) (joon. №№ 7 ja 8).
Rakendite tihenemiseks antakse ko-
mando :
39
1) Kast suurtiiki juurde! (suurtiikk
kasti juurde)
2) Marsh!
Selle komando jarele soidab aratahen-
dud rakend teise juurde 6 sammu kaugusele.
*§ 68.
Poorete juures tuleb ikka eelmise ra-
kendi jarele joonduda.
§ 69.
KaarsSidu juures, kui rakendid teine-
teise taga liiguwad, poorab eelmine rakend
Joon. 9.	Joon. 10.
komandos aratahendud suunas, kuna ta-
gumine temale jarele liigub.
40
§ То.
Kui kaarsoidu juures rakendid teineteise
korwal asuwad, soidab seespoolne rakend
endise kiirusega, seejuures waiimise jarele
joondudes. Walimine rakend suurendab
kiirust ja soidab 6-sammulise wahega sses-
mise korwal (joon. 9).
Poore siinnib sei juhtumisel niisama
nagu kaarsoit, ainult sisemine rakend liigub
peale pooret uues suunas edasi ilma ko-
mandota (9/se/(joon. 10).
V peatiikk.
Suurtiiki ehk kasti rakendite
timberpaigutamine.
Liikumisel.
' § 71.
Tagumise rakendi timberpaigutamiseks
esimese korwale antakse komando:
1) Suurtiikk (kast)paremale (wasakule)!
2) Marsh!
Sammu liikumisel aratahendud, soidab
rakend traawi eelmise korwale, 6-sammu-
41
lisele interwaalile, joondub walja ja jatkab
liikumist sammu.
Traawi liikumisel wahendab eelmine ra-
kend soidu kiirust, kuna jSreltulew rakend
traawi kiirendab.
§ 72.
Uue rakendi paigutamiseks teise ette
antakse komando:
1) Suurtiiki? (kast) ette!
2) Marsh!
Sammu liikumisel soidab aratahendud
rakend traawi teise ette; kui nimetud
rakend teise taga oli, soidab ta traawi teise
H---------..-SI-----
*”....•*......-H------- H---------
Joon. 11.
korwale, 6-sammulisele interwaalile, ja
sealt, liikumise suurta muutes, teisest alg-
liikumise suunas mooda ja jatkab liikumist
sammu.
Eelmine rakend, jareltulewat mooda
lastes, liigub tema jarele (joon. 11).
42
Vl peatiikk.
Suurtiiki iileminek rannakkorrast
lahingkorda ja iimberpoordult.
Oldmaarused.
§ 73.
Suurtiiki tihest korrast teise iileminekuks
on tarwitusel eelikute arasoidud ja ette-
s 6 i d'u d.
§ 74.
Kui lahingkorras suurtiikk laskewalmis
oli, siis peab enne iileminekut liikumise-
korda komando Lopetai antama.
§ 75.
Laskmiseks liikumise sihis pooratakse
suurtiikk ja kast enne eelikute arasQitu
timber.
§ 76.
Kui eelikute arasSidu ehk ettesoidu ko-
mandos alluiiri pole aratahendud, siis
liiguwad eelikud molemil juhtumistel traawi.
§ 77.
K6ikide eels6itude juures, komando ja-
rele Lopetai, ehk Eelikud etteI — jook-
43
seb suurtiiki ulem oma hobuse juurde ja
istub sadulasse.
Kui eelikud warjatult asusid ehk ba-
tareist kaugemal, istub suurtiiki iilem sadu-
lasse, niipea kui eelikud batarei juurde
jouawad.
§ 78.
Lahingu ja maastiku olud woiwadnouda
teisewiisilistiileminekut rannakkorrast lahing-
korda ja timberpoordult, kui siin ettetoodud.
Neil juhtumistel peab selles peatiikis antud
juhtnooridest ainult Qldises mottes kinni
pidama)
Eelikute arasSit.
§ 79.
Eelikute arasoiduks antakse komando:
1)	Suurtiikk wasakule (kast paremale)!
2)	Marsh!
3)	Seis!
4)	Eelikutelt!
5)	Marsh!
Esimese ja teise komando ja-
rele paiguneb suurtiikk (ehk kast) nii
timber, et enne seismajaamist kast suurtiikist
paremal oleks.
44
Kolmanda komando jarele jaa-
wad kast ja suurtiikk seisma.
Neljanda komando jarele:
a)	Suurtiiki iilem hiippab sadulast maha,
annab hobuse suurtiiki keskmise paari soitja
hoida ja jookseb suurtiiki juurde.
b)	Numbrid hiippawad kastilt ja eelikutelt
maha ja jooksewad: №№ 1, 2, 3 ja 4 —
suurtiiki saba juurde; №№ 5, 6, 7 ja 8 —
kasti poomi juurde; №№ 3 ja 7 wotawad
eelikute haakidest wotmed walja; №№ 1 ja
2 wotawad sabast kinni; №№ 3 ja 4 — saba
kttljes olewatest kasiraudadest.
№№ 5 ja 6- wotawad poomist eelikule
lahemalt kinni, kuna №№ 7 ja 8 — kasti
lahemalt.
Peale selle tSstawad numbrid poomi ja
saba eelikute haakidest walja ja peale selle,
kui eeliKud 1 sammu edasi liikunud, lase-
wad №№ 1, 2, 3 ja 4 saba maha; №№ 5,
6, 7 ja 8 poorawad kasti wasakule, poo-
miga suurtiiki poole, ja weeretawad suur-
tiiki korwale lahingkorda; №№ 7 ja 8
poorawad rattaid kodaratest.
Kui positsioonile jaamiseks kasku pole
antud, istuwad №№ 7 ja 8, peale kasti pai-
galeseadmist, kasti eelikutele ja soidawad
45
ara; kui aga eelikud juba ara on sbitnud,
lahewad nad suurtiiki ulema kasul eelikute
seisukohale.
c)	Molemate rakendite
soitjad waatawad tagasi ja
kui saba ja telg haakidest
on tostetud, soidawad nad
tagumise soitja komandol
Marsh! iiks samm edasi.
Wiienda komando
j arele:
Eelikud sdidawad ara,
nagu joon. 12 ettenahtud,
ja jSawad 16 sammu suur-
tiiki taha seisma; suurtiiki
eelik algab liikumist tihel
ajal kasti eelikuga, kuid
sammu; niipea aga kui
ruum wabaneb, s6idab ta
6 sammu kaugusel kasti
eeliku jarel.,
§ 80.
Kui tarwis on eelikuid
Joon. 12. mingisugusesse teise sei-
sandisse seada, kui joon. 12
aratahendud (warju taha, batarei tiibade taha,
46
tileuldse batareist kaugethale), siis juhib
kasti juht eelikud saadud kasu jarele was-
tawalt maastikule.
§ 81.
Eelikute arasoiduks paremale ehk wa-
sakule antakse komando:
1)	Suurtiikk paremale (wasakule) 1
ehk:
Kast wasakule (paremale)!
2)	Marsh!
3)	Seis!
4)	Eelikutelt wasakule (paremale)!
5)	Marsh!
Esimese ja teise komando jarele
paigutakse suurtiikk ja kast niiwiisi umber,
et enne seismajaamist suurtiikk waenlase
poole pooratud oleks.
Eelikute arasoit siinnib nagu § 79 kir-
jeldud, jargmiste muudatustega:
Neljanda komando jarele, niipea kui
eelikud 1 sammu edasi liikunud, poorawad
№№ 1, 2, 3 ja 4 suurtiiki saba sinna poole,
kuhu kastud, ja lasewad maha; №№ 5, 6,
7 ja 8 weeretawad kasti suurtiiki korwale
lahingkorda.
47
_______gid-, Wiienda ко-
/______mando jarele
.-----£_—q_q л soidawad eelikud
i	I ara, nagu joon. 13
;	/6K! naidatud.
!	j § 82.
6'" Ligemaks arasoi-
duks antakse ко-
:	mando:
:	1)	Kast ette!
• Za'	A	2) Marsh!
\e°	fV;	3>s«i/
:	4)	Eelikutelt /
•	5)	Marsh !
:	Esimene ja
i	Q teine komando
j	'i	antakse ainult siis,
I	i	kui kast suurtiiki
:	•:	taga ehk korwal oli.
Arasoit sunnib
nagu § 79 ettenah-
Joonistus 13. tud, jargmiste muu-
datustega:
N e 1 j a n d a komando jarele jooksewad
№№ 1, 2, 3 ja 4 suurtiiki juurde, tSstawad
48
saba haagilt ja lasewad maha; № 3 jaab
x/a sammu № 1 taha, rind waenlase poole.
Wiienda komando jftrele liigu-
wad kasti ja suurtiiki rakendid 8 sammu
edasi; peale seismajaftmist poorab kasti
juht umber, rind waenlase poole; №№ 5, 6,
7 ja 8 htippawad maha ja jaawad seisma,
rind waenlase poole, nagu joon. 3 tahendud.
Ettesoidud.
§ 83.
Edasiliikumiseks tuleb kaskida:
1) Eelikud ette!
2) Marsh!
Esimese komando jarele:
a)	Suurtiiki tilem jookseb oma hobuse
juurde ja istub sadulasse;
b)	№№ 7 ja 8 jooksewad eelikute pu-
rest kasti juurde, kui eelikud suurtiiki juu-
res olid.
Teise komando jarele:
a)	№№ 1 ja 2 wStawad suurtiiki sabast
kinni, №№ 3 ja 4 — kasiraudadest; №Na 5
ja 6 — poomi otsast ja №№ 7 ja 8 -
poomi kasti lahedalt.
49
Numbrid tost a wad
saba ja poomi tiles, ja
suurtiikk tommatakse
2 sammu tagasi.
Niipea kui eelikud
ettesdtes suurliikist ja
kastist mddda j6ua-
wad, podrawad numb-
rid saba ja poomi eeli-
kute haakide poole,
weeretawad suurtiiki ja
kasti eelikutele lahe-
male ja haagiwad nad
wiimaste kiilge; №№ 3
ja 7 panewad wotmed
sisse ja koik asuwad
omakohtadele(joon.5).
Podramise jaedasi-
weeretamise juures
awitawad №№ 1 ja 2
— suurttikki ja №№ 7
ja 8 — kasti kodaratest.
Kui suurtiiki ehk
kasti eelikute juurde-
weeretamine raske on,
siis hoiawad №№ 1
ja 2 saba; №№ 7 ja 8 telge ja №№ 3, 4,
50
5 ja 6 jooksewad eelikute juurde ja aita-
wad ratastest neid tagasi tommata.
b)	Suurtiiki iilem ja kasti juht juhiwad
omad eelikud nagu joon. 14 ettenahtud.
Peale selle, kui 24 sammu kasti teljest
edasi mindud, jaawad molemad seisma, ja
kasti juht jeondub suurtiiki ulema jarele.
20 sammu kasti teljest edasi minnes,
jaawad eelikud seisma; tagumise paari
soitjad, tagasi waadates, tdmbawad eelikud
tagasi, haakidega saba ja poomi alia.
Kui suurtiikk ja kast kiilge haagitud,
komandawad tagumise paari sSitjad: EcLasi!
Selle komando jarele soidawad mQlemad
rakendid kuni suurtiiki iilemani (kasti
juhini) walja.
Markus: Keskmise ja esimese paari
soitjad waatawad ka tagasi ja, trenge lod-
wendades, aitawad eelikute tagasiweereta-
miseks kaasa.
§ 84.
Kui eelikud warjatult asusid, batarei
tiibade taga, ehk batareist kaugel olid, tule-
wad nad ettesoiduks ennem suurtiiki juurde
walja kutsuda,
51
§ 85.
Eelikud juhitakse kasti juhi poolt suur-
tiiki juurde ja jaetakse 16 sammu suurtiiki
taha seisma.
Kui § 83 esimene
t , ja teine komando on
। _L«_— ii‘ . antud enne eelikute
seismajakmist, siis s6i-
dawad eelikud ilma
peatamata ette.
Niipea kui eelik
kasti juurde jSudnud,
buppawad №№ 7 ja 8
eelikutelt maha ja haa-
rawad ratastest kinni.
§ 86.
Tagasiliikumiseks
antakse komando:
1) Eelikud taha.'
2) Marsh!
Taidetakse nagu
ettesoidu maarustes
ettenahtud, jargmiste
muudatustega:
Teise komando
jarele;
52
a)	t5stawad numbrid suurtiiki saba iiles,
tombawad tema kaks sammu tagasi ja
poorawad saba
ringi worra kasti о -----------—
P001e:	!	AdJ
b)	suurtiiki i
iilem ja kasti juht
wiiwadomadeeli- *................~’Л	/J
kud nagu joon. 15 aratahendud. \ / I
Markus: Suurtiiki iilem soi- V........|
dab ette joon. 15 aratahendud °
teed mooda. Suurtiiki algussiht-
jooneni walja joudes, soidab ta
wiimast mooda 24 sammu edasi
ja jaab siis seisma. Soitjad liigu-
wad suurtiiki ulema jarele. Suur-
tiiki algussihtjooneni walja joudes,
eralduwad esimese ja tema jarele
ka teise paari soitjad suurtiiki
iilemast ja soidawad joonest iile,
5 sammu suurtiiki sabast mooda.
Seepeale poorawad nad jarsku
wasakule ja soidawad suurtiiki
algussihtjoonele walja.

Pl
Joon. 16.
§ 87.
Paremale ehk wasakule liikumiseks an-
ta kse komando:
53
1) Eelikud ette par emale (wasak\i\e\\
2) Marsh !
_	Taidetakse
...yQ---------------- q.	nagu edasiijj.
HrL?:. _______ЛУ*	:	kumise juures,
\	«~j	jargmistemuu-
\ ‘*/-0-------------- datustega.
\ “A
\ i Teise komando jarele-.
\i a) t6stawad numbrid suur-
6	ttikisaba tiles, weeretawad suur-
tiiki 2 sammu tagasi ja poora-
wadsaba ringi kasti poole;
b) suurtiiki tilem ja kasti
juht wiiwad omad eelikud nagu
Л joon. 16 ja 17 aratahendud.
A a Markus: Suurtiiki esi-
mese ja teise paari soitjad ta-
litawad niisama nagu marku-
ses joon. 15 juurde kirjeldud.
§ 88-
Tagasiliikumiseksp.ealelige-
Joon. 17. mat arasoitu tuleb komandada:
1) Eelikud taha!
2) Marsh!
Taidetakse nagu edasiliikumisel, jarg-
miste muudatustega :
54
Esimese komando jarele jaa-
wad №№ 7 ja 8 paigale.
Teise komando jarele:
a)	№№ 1, 2, 3 ja 4 tostawad suurtiiki
saba files, tdmbawad suurtiiki eeliku juurde
ja haagiwad kiilge. № • 3 paneb wotme
sisse; № 4 jookseb kasti juurde; kui kasti
pole, istub suurtiiki saba peale.
b)	Suurtiiki soitjad waatawad tagasi ja
tombawad eelikud tagasi. Kui suurtiikk
kiilge haagitud, soidab suurtiiki rakend
6 sammu kauguseni kasti rakendi juurde.
VII peatiikk.
Riwist waljalangenud ratsanikkude ja ho-
buste taiendus,
§ 89.
Riwist langenud suurtiiki iilema asemele
astub kasti juht, selleks esimese rakendi
ette astudes.
§ 90.
Riwist waljalangenud soitjate hobuste
taiendust korraldab suurtiiki iilem; kui
kastid suurtiikist lahus — kasti juht.
55
§ 91.
Tarbekorral w6iwad ka ratsahobused
rakkesse pandud saada.
§ 92.
Riwist waljalangenud hobuste riistad
asetakse kastile.
56
L is a № 1.
Tegewus suurtiiki juures. Sihtriistade
seadmine.
Nurgamootja.
a)	Wasaku kaega link lopuni files litsuda
ja niisuguses seisukorras hoida.
b)	Parema kaega peegeldajat(panoraami
pead) keerata ja umbkaudu maaratud numb-
riwoo arw all olewa margi kohta seada.
c)	Link alia lasta.
Markus: Kui link peale allalaskmist
endisele seisukohale ei lahe, siis ei pea
teda alia litsuma, waid ainult wahe pano-
raami pead ehk tromlit poorama, ja link
laheb ise oma kohale.
d)	Parema kaega tromlit poflrates,
nurgamootja numbriwoo ja trommel 16pu-
likult maaratud numbrile seada.
Peegeldaja.
Parema kaega peegeldaja maaratud numb-
rile seada.
57
Lood.
Parema kaega tromlit poorates, enne
loodi numbrinaitaja nool numbrilaux was-
tawale numbrile seada ja siis trommel.
Sihtraud.
a)	Parema kaega ekstsentriline buks
kuni 16puni oma (lafeti saba) poole pdorda
ja niiwiisi hoida.
b)	Wasaku kaega panoraami peast ehk
sihtrauast altpoolt kroonsteini karpi kinni
hoides, sihtraud umbkaudselt kastud numbri
kohale seada.
c)	Ekstsentriline buks lahti lasta.
d)	Parema kaega tigu poorates, sihtraud
tapipealt kastud numbrile seada.
Sihtimine.
Kaudne sihtimine.
a)	Nurgamootja, lood ja sihtraud seada
wastawalt komandole.
b)	Parema kaega tostemehanismi wanta
keerates, lood ligikaudu keskele seada.
c)	Panoraami pea jarele peegeldaja ligi-
kaudu sihtpunkti poole julitida, seks poo-
rajale numbrile kaega naidates, kuhu poole
ta saba pooraks.
58
d)	Panoraami okulaari sisse waadatesi
tema wertikaalne joon tapipealt sihtpunkti
juhtida, seks wasaku kaega pooramise me-
hanismi keerates.
Markus: Kui sihtpunkt suurtiikist mitte
iile- saja stilla kaugel ei ole, siis ei woi
pooramise mehanismi tarwitada.
e)	Lood tapipealt keskele seada, seks
parema kaega tostemehanismi keerata.
Peegeldaja woib iga jaotuse peal Olla;
teda woib enne sihtimist wajadust mooda
tiles ehk allapoole keerata.
Markus: Panoraami okulaari rikke
korral woib panoraami pea kiiljes olewa
wisiirtoru labi sihtida, seks silmaga wisiir-
toru otsale wdimalikult laheneda ja siht-
punkt kahe wertikaalse joone wahele seada.
Otse mark! sihtimine.
1.	Wisiirtoru labi.
a)	Sihtraud komando jarele seada.
b)	Wisiirtoru ees olew klapp lahti teha
ja podraja abil suurtiikk nii juhtida, et
mark torn waatepiirkonda satub.
Markus: Pooraja number juhib suur-
tiiki ligikaudu margi poole juba warem,
ilma et ta seks sihtija juhatust ootama jaaks.
59
C) Wisiirtoru ees olew klapp maha lasta
ja toru ristjoon m2rki sihtida, seks parema
kaega t6ste- ja wasaku kaega pooramise-
mehanismiga tootades.
Panoraami seadmine sihtraua pesasse ja
sealt waljawotmine.
Sisseseadmine.
a)	Panoraami pesa kiiljes olew surwe-
kruwi lahti keerata.
b)	Parema kaega panoraami ulemisest
otsast kinni hakata.
c)	Wasaku kaega pesas olew link lopuni
lahti teha, seks teda paremalt wasakule
poorates.
d)	Panoraam pesa sisse panna, tema
kandilise nurga pesa aare kiiljes olewat
kasna onala sisse paigutades.
e)	Link alia lasta.
g) Surwekruwi kinni keerata.
WaljawStmine.
a)	Pesa kttsna kiiljes olew surwekruwi
lahti keerata.
b)	Parema kaega panoraamist kinni
wotta (seal juures panoraami mitte iiles-
poole t6mmata).
60
c)	Wasaku kaega pesa pShjas olew link
kuni lopuni lahti teha, seks teda paremait
wasakule poorates.
d)	Kui panoraam lingiga tiles on tos>
tetud, ta pesast walja wotta, seal juures
jarskude tougete eest hoides.
Panoraami asetamine kasti.
Panoraami asetamiseks tuleb numbri-
woo ja peegeldaja enne 00—00 peale seada,
siis panoraam tromliga allapoole kasti
asetada.
Lisa № 2.
Suurtiiki sisse kinni jaanud shrapnelli
ehk granaadi waljawotmine.
Padruni kest suurtiikist walja wotta;
padruni kambrissewoimalikultrohkem kokku-
rullitud kaltse ehk takku sisse panna ja
lukk kinni panna. Suurtiiki eesotsast
harja wars sisse tSugata, selle otsas olewa
61
Sortsusega wastu shrapnelli pead. Hafja
teise otsa kiilge umbes 3 siilla pikkune noor
keskkohaga kinnitada. Nodri otsad tulewad
rataste kodarate ktilge siduda ja siis suur-
ttikki edasi weeretades kuul raua seest pad-
runi ruumi walja suruda. Padruni kamb-
risse pandud kaltsud hoiawad kuuli jarskude
tougete eest.
Sw. Opetuskomitee Esimees:
Kindralstaabi Polkownik Lili.
/ Kindralstaabi
I Polkownik Tfirwand.
Alalised liikmed: ? Kindralstaabi
Polkownik Reek.
I Polkownik Brede.
Kantselei Clem:
Leitnant Kent.
62
Kinnitan ajutiseks tarwitamiseks.
15. juunil 1921. a.
Sojaminister:
Kindralstaabi kindralmajor Soots.
Batareidppus.
I jagu.
Uldmaarused,
I peatiikk.
Batarei jaotus.
§ I-
Batarei seisab koos: 4-st suurtiikist,
4-st laengukastist, 2-st telefooni kaarikust,
kuulipildujate wankrist, kuuliwankrist ja
woorist.
Tema jaguneb:
1)	lahingu osaks;
2)	batarei reserwiks;
3)	wooriks.
63
§ 2.
Lahingu osa seisab koos kahest riih-
mast; iga riihm — kahest suurtiikist ja
2-st laengukastist; peale selle weel kuuli-
pildujate riihm ja sidekomando.
Kuulipildujate riihm seisab koos 2 ker-
gest kuulipildujast, 1 riihmaiilemast, 10 kuuli-
pildurist ja 1 wankrist.
Sidekomando seisab koos riihma iile-
mast, 12 maakuulajast, waatlejast, 12 tele-
fonistist ja 2 telefooni kaarikust.
§ 3.
Batarei reserw seisab koos laengukasti-
dest (kuuliwankritest).
§ 4.
Woor seisab koos wooriwankritest ja
kdogist.
§ 5,
Riihmad on nummerdud 1-ne ja 2-ne,
suurtiikid ja kastid igas batareis on num-
merdud № 1—4, samuti on nummerdud
koik wankrid reserwis ja ka wooris.
§ 6.
Wanem ohwitser on batarei iilema abi,
tema asetaitja ja kdsutab lahingu osa. Iga
64
rtthma peal on oma riihmaiilem — ohwitser.
Sidekomando iilem on ohwitser. Batarei
reserwi peale maaratakse wanem; woor on
isearalise wanema kasu all.
§ 7.
Riwis w6iwad riihmad ka mitte numb-
rite jarjekorras olla, samuti ka suurttikid
oma riihmades.
II peatiikk.
Batarei korrad ja riwid.
§ 8.
Batarei woib olla:
1) liikumiskorras;
2) lahingkorras..
§ 9.
Liikumiskorras w6ib batarei olla:
1) suurtiiki kolonnis;
2) hargriwis.
§ 10.
Liikumiskorras peawad interwaalid
suurtukkide wahel olema — 30 sammu;
kui tarwidus ilmub seda arwu muuta, siis
tuleb wastaw komando anda.
3	65
Leppemargid.
j	Wanem ohwitser.
0	Riihma Шет (ohw.).
I	Weltweebel.
6	Suurtiiki alamohwitser.
*	Laengukasti juht.
Ratsaluurajad.
f===i	Sidekomando.
Ц	Telefoni kaarik.
<Ц>	Kuulipild. wanker.
I- Suurtiikk.
Д Laengukast.
Interwaal 00 sammu.
§ П.
( Lahingkorras w6iwad interwaalid olu-
'korra sun nil muutuda, kuid harilikult on
‘nad 30 sammu.
Joon. 1.
Liikumise kord.
§ 12.
H a r g r i w i. Iga suurtiikk ja laengukast
on rakendud; nagu maarustikus „Suurtiiki-
, oppus** ettenahtud. 1
66
Suurtiikid maaratud interwaalidel, fflille
juures kastid kas ees ehk taga asuwad, ehk
korwuti paigutud on (joon. 1 ja 2).
Distants ja interwaal suurtiiki ja
kasti wahel — 6 sammu.
Joon. 2.
§ 13.
Suurtiiki kolonn. Iga suurtiikk Ja
laengukast on rakendud nagu maarustikus
„Suurtiikioppus'1 ettenahtud.
Suurtiikid ja kastid iiksteise jarele, kus
juures kastid ees ehk taga asuwad, ehk
korwuti paigutud on.
Distants ja interwaalid' — 6 sammu
(joon. 3 ja 4).
67
•fr -uoop
89
9
H
IOJ
9 *
fl
*S ’uoop
§ 14.
Lahirigu osa. Suurtiikid ja kastid harg-
riwis ehk suurtiiki kolonnis §§ 13 ja 14 kohaselt.
Sidekomando ja kuulipildujate wanker
liiguwad batarei ulema juhtnooride jarele;
kui aga isearalisi juhtnodre antud ei ole,
siis — hargriwis paremat katt ja suurtiiki
kolonnis lahingu osade ees (ehk taga),
distantsil 6 sammu.
§ 15.
Batarei reserw asub ja liigub tatarei
iilema juhatuse jarele. Kui aga mingisuguseid
n^punaiteid ei ole, siis 12 sammu kaugusel, la-
hingu osa taga ri wis, nagu lahingu osa. Batarei
reserw lahkub batareist enne batarei lahin-
gusse asumist — batarei iilema korraldusel.
§ 16.
Batarei wo'or asubjaliigub 12sammu
kaugusel batarei reserwi taga (ehk ees). Tema
iiikumise korra maarab batarei iilem.
Lahingkord.
§ 17-
Lahingu osa — koik suurtiikid, mis
„Suurtiikioppuse" kohaselt lahingkorras asu-
wad korwuti maaratud interwaalidel. Side-
69
komando telefoni kaarikud, kuullpildujate
wanker ja eelikud asuwad batarei iilema
poolt miaratud kohale.
§ 18.
Batarei reserw asub batarei iilema
poolt aranaidatud kohale.
§ 19.
W о о r asub batarei iilema poolt maara-
tud kohale.
Uleminek iihest korrast teise Ja iimber-
poordult
§ 20.
Liikumiskorfast lahingkorda iileminekja
iimberpoordult stinnib „arasoidu" ja „ette-
soidu" labi, mis taidetakse nagu maarustikus
„Suurtiikioppiis" aratahendud.
II jagu.
Batarei liikumiskorras.
I peatiikk.
Meeskonna kohad.
Oldised napunaited.
§ 21.
Batarei iilem asub seal, kust temal koige
hoipsam batareid juhtida on.
70
Juhtiwad isikud — kohtadel, mis all-
pool aratahendud, kind erakorralisel juhtu-
misel woiwad nad ajutiselt sinna asuda,
kust parem oma osa juhtida.
§ 22.
Poorete juures jaawad koik juhtiwad
isikud oma osade suhtes kindlaks maaratud
distants’dele.
Hargriwi
§ 23.
Wanem ohwitser — 12 sammu lahingu
osa ees, wastu keskpaika.
§ 24.
Riihma ohwitserid — 6 sammu kaugu-
sel oma riihma keskkoha ees.
Koik sealpool, kus batarei iilem
§ 25.
Side iilem — 6 sammu kaugusel oma
komando ees.
§ 26.
Weltweebel — 6 sammu batarei lahingu
osast tagapool, keskkobal.
71
§ 27.
Suurtiikkide iilemad ja kastide juhid —
eelsuurtiiki juures — 3 sammu rakmest
eespool, jargnewate juures — esimese paari
kz rwal.
§ 28.
Sidekomando wanem — 3 sammu kau-
gusel oma komando ees,
§ 29.
Signalist — batarei iilema taga, 3 sammu
kaugusel.
§ 30.
Ratsa-maakuulajad, waatlejad ja telefo-
nistid — kahes wiirus paremal tiiwal, ba-
tareist 6 sammu kaugusel, esimene wiirg —
esimeste hobuste paar.de joonel.
§ 31.
Jala-waatlejad jatelefonistid — 3 sammu
ratsameestest tagapool, iihes wiirus.
§ 32.
Telefoni kaarikud — 3 sammu jala-
telefonistide taga, interwaal 6 sammu.
Markus: Kasu peale: Istu' asuwad
jala-telefonistid ja waatlejad wabaile kohtele
kastidel, ilks iga telefoni kaariku peale.
72
§ 33.
Kuulipildujate wanker — 6 sammu telc-
foni kaarikute taga.
Kuulipildujate iilem — paremal tiiwal.
Suurtiiki kolonnis.
§ 34.
Wanem ohwitser — 12 sammu lah'ngu
osa korwal.
Riihma ohwitserid — 6 sammu oma
riihmade korwal.
Koik seal, kuhu sattusid kolonni riwis-
tuse ajal.
Kui batarei iilem teisel pool, siis asu-
wad ka koik ohwitserid teisele poole.
§ 35.
Sidekotnsndo iilem, weltweebel, suur-
tiikkide iilemad, kastide juhid ja signalist —
nagu hargriwis.
§ 36.
Maakuulajad, ratsa-waatlejad ja ratsa-
telefonistid iihes telefoni kaarikutega —
batarei ees, ehk batarei ulema, poolt ara-
tahendud kohal. Riwi: ratsanikud „pare-
malt kolmekaupa", nende jarele telefoni
kaarikud iiksteise taga 3 sammu kaugusel.
73
Distants wiimasest kaarikust I uni
esimese suurtiiki iilemani 6 sammu.
§ 37.
Jala-waatlejad ja -telefonistid — nagu
hargriwis.
§ 38.
Kuulipildujate wanker — batarei ees
ehk batarei ulema poolt maaratud kohal.
§ 39.
Batarei reserwi wanem — 6 sammu
reserwi ees.
Liikumisel.
§ 40.
Ohwitserid, weltweebel ja reserwi wanem
— oma osa de raioonis, seal kust neil koige
holpsam oma kohuseid taita.
§ 41.
Suurtiiki iilemad ja kasti juhid — oma
rakendite k6rwal.
§ 42.
|a)a-waatlejad ja -telefonisiid nende kas-
tide juures, milledele peale komandot
»Istu“ asuwad.
74
11 peatiikk.
Batarei juhtimine.
§ 43.
Batarei iilem juhib oma batareid:
1)	markide abil;
2)	haalega;
3)	signaalidega.
§ 44.
Ohwitserid ja teised' juhid kordawad
batarei iilema komandot ja taiendawad teda
tarbekorral komandoga oma osa tarwis.
§ 45.
Kolonnis peawad koik ohwitserid, suiir-
ttiki iilemad ja kasti juhid kogu oma tahel-
panu selle peale poorama, et komandod
wiibimata kolonni mooda edasiantud saaksid.
§ 46.
Liikumised, riwi muutused, millede jaoks
mingisuguseid marke ettenahtud ei ole —
taidetakse harilikult haalega antud komando
jarele.
75
Joondumine ja suunad.
§ 47.
Hargriwis ja kolonnides siinnib joondu-
mine paremale. Kui waja teisiti joonduda,
tuleb komandada:
Wasakule joondu !
ehk:
Joondu 0 suurtiiki peale 1
§ 48.
Paigal se’stes peawad koik suurtiikid
perpendikulaarselt batarei rindele asuma,
wastawalt antud interwaalidele ja cistant-
sidele; tagumised peawad iihes joones
eelseiswatega asuma.
§ 49.
Batarei liikumiseks maaratakse liikutnise
suund ja alliitir.
§ 50.
Batarei ulema komando alliiiiri kohta
antakse ainult sellele suurtukile, mille peale
joondumine siinnib; koik teised suurtiikid
muudawad a lltliiri wastawalt riwi omadustele.
§ 51.
Suuniw suurtiikk li gub aramaaratud
suurias ja alliiiiriga; koik teised hoidywad
76
maaratud interwaalidel ja distantsidel ning
joonduwad suuniwa suurtiiki peale.
§ 52.
Batarei ulema komando jarele;
Minu jarele /
liigub suuniw suurtiikk batarei ulema taha,
30 sammu kaugusele, ja wotab uhtlasi ka
tema alliiiiri.
Komando jarele:
Otse !
ehk:
Niisuguse eseme pealei
wotab suuniw suurtiikk suuna tahendqd
eseme peale
§ 53.
Koik iilemad peawad selle jarele wak
wama, et interwaalid, distantsid ja alliiijrid
rakendite poolt muutmata hpitaks.
Ill peatiikk.
Idikumine ja seismajatmine.
§ 54.
Edasiliikumiseks antakse komando:
1) Niisuguse eseme pealei alliitjr ehk
— Minu jiirelei
2) Marsh i
77
§ 55.
Ettee peal juhtuwatest takistustest mooda
saada, woiwad riihmad (suurtiikid, kastid)
ajutiselt oma iilemate kasu jarele alliiiiri
interwaalil ja distantsil muuta.
§ 56.
Seismajatmiseks antakse komando:
1) Batarei!
2) Seis!
§ 57.
Joondumine parast seismajatmist sunnib
komando jarele:
Joondu !
Koik ohwitserid |a suurtiiki iilemad soida-
wad 6 sammu edasi ja joonduwad; nende
jarele joonduwad ka koik rakendid.
IV peatiikk.
Interwaalide muutmine.
Rakendite umberpaigutamine.
§ 58.
Interwaalide muutmine siinnib kas liiku-
misel ehk liikumise aigusel, selleks antakse
komando:
78
1) Inter want 00 sammu!
2) Marsh!
Suuniw suurtiikk liigub samas alliiiiris
edasi, k5ik teised wotawad temast tarwi-
likud interwaalid, alliiiiri kahekordselt suu-
rendades.
§ 59.
Rakendite iimberpaigutamiseks antakse
komando :
1)	Kastid (suurtiikid.) wasakule (pare-
male, ette) !
2)	Marsh!
Taidetakse nagu „Suurtiikioppuses" ara-
tahendud.
V peatiikk.
Suuna muutmine.
§ 60.
Liikumise suund woib muudetud saada:
1)	iimbers5iduga;
2)	pooretega stiurtiikkidega, batareidega;
3)	uhe suurtiiki jarele.
§ 61.
Ombersoiduks antakse komando:
1)	Batarei) kaares wasakult (paremalt)!
2)	Marsh‘
3)	Otse! ehk: Niisuguse esemepealei
79
Teise komando jarele hakkab suuniw
suurtiikk oma liikumise suuna muutma
sama alliiiiriga, k6ik teised suurtiikid wota-
Joon. 5.
wad. temast interwaalid ja wiiwad oma
alliiiirid kokkukolasse (suurendades ehk
wahendades).
Kolmanda komando jarele liigub batarei
endises alliiiiris edasi (joon. 5).
80
UmbersSitusid taidetakse igasuguse nurga
pihta.
4
81
§ 62.
Poorete tegemiseks suurtiikkidega antakse
komando:
1)	Pool pobret p ar emale pwasakule) I
ehk:
Paremale (wasakule)!
ehk:
Paremale Umber (wasakule limber) 1
2)	Marsh '
Taidetakse ,iga suurtiiki poolt iseseiswalt,
nagu ,Suurtiikioppuses“ ettenahtud (joon. 6).
§ 63.
Poore terwe batareiga siinnib komando
jarele:
1)	Batareiga paremale (wasakule)!
2)	Marsh!
Teise komando jarele taidab selle tiiwa
suurtiikk, mille poole рббге siinnib, seda ilma
alliiiiri muutmata; koik teised — lahemat
teed kaudu kahekord’e alliiiiriga, et uuele
joonele walja jouda, wottes interwaalid ees-
poolsetest suurtiikkidest, joondudes ja endi-
ses alltiiiris edasi liikudes (joon. 7).
82
,ЙЙ--------- £*------ О-
о
------ Q.
,.И5-------- -н------- о-
а д' о''	0	05----- -Ji-------- о-
Joon. 7.

§ 64.
Suuna muutmiseks maaratud suurtiiki
jarele antakse komando:
1)	0 suurtiikk niisuguse eseme peale!
2)	Marsh /
Teise komando jarele liigub maaratud
suurtiikk sama alliiiinga maaratud suunas;
Joon. 8
koik teised joonduwad tema peale ja wota-
wad nouetawad in erwaalid. Kui koik uuele
joonele walja joudnud, joonduwad nad, ja
liikumine laheb endises alliiiiris edasi (joon. 8).
S3
Joan. 9,
84
Sei kombel w6ib suuna muuta kuni
x/4 ringini (45°).
§ 65.
Samuti taidetakse komando;
1)	Minu jarele!
2)	Marsh!
Sei juhtumisel woib suuna muuta ka
enam kui ringini.
VI p e a t it к k.
R i w i s t u s e d,
Uldised juhtnoorid.
§ 66.
Batarei woib hargriwist suurtiiki kolonni
riwineda ja iimberpoorduit.
Peale selle woib suurtiiki kolonni kastid
korwale ehk ette paigutada.
§ 67.
Koik riwistused siinniwad kas liikumise
algusel ehk liikumise ajal.
§ 68.
Koik riwistused taidetakse iihesuguselt,
selle peale waatamata, kas kastid taga, ees
w5i kqrwal asuwad.
85
§ 69.
Sidekomando wanem ja kuulipildujate
riihma iilem asuwad riwisraste ajal sinna,
kuhu batarei iilem maarab.
§ 70.
Riwistuste puhul antakse alliliir ainult
liikumise algusei, liikumise ajal ja ainult
siis, kui muudatus ette woetakse.
Suurtiiki kolonni riwistamine.
§ 71.
Suurtiiki kolonni riwistamiseks antakse
komando:
1) Suurtulzkide haupa paremalt (voa-
sakult) !
2) Marsh!
Parem (wasak) suurtiikk liigub otse,
koik teised teewad poorde ja liiguwad tema
jarele nil, kuidas tee wabaneb.
§ 72.
Suurtiiki kolonni riwistamiseks tiibade
poole antakse komando:
1) Paremale (•wasakule) !
2) Marsh!
86
Parem (wasak) suurtiikk teeb poorde
ja liigub edasi, koik teised liiguwad tema
jarele nii, kuidas tee wabaneb.
Hargriwi ridastamine.
§ 73.
Hargriwi ridastamiseks tuleb komandada:
1) Ridane paremale (wasakule) /
2) Marsh!
Eelsuurtukk liigub otse, koik teised soi-
dawad kahekordse alluiiriga ee'misega iihele
rindejoonele, 24-sammulist interwaali hoi-
des, joonduwad ja liiguwad wanas alliiuris
edasi (joon. 9).
Markus: Kui on waja teistsuguseid
interwaale wotta, tuleb komandada: Inter-
waalid 00 sammu!
§ 74.
Hargriwi ridastamiseks suurtiiki kolon-
nist rindega tiiwa poole antakse komando:
1)	Paremale (wasakule)!
2)	Marsh!
3)	Wasakule joondu!
87
O' ........................»------- к----------о-
•H-----И-------O-
. » 
0 d 

» IS 
8 6

й 6
*
Joon. 10.
taidab poorde, koik teised
Eelsuurtiikk
soidawad 24-sarnmuliseie interwaalile walja,
joonduwad ja liiguwad wanas alltitiris edasi
(joon. 10).
88	’
Ill jagu.
Batarei lahingkorras.
Laskmine.
I peatiikk.
Meeskonna kohad.
§ 75.
Batarei tilem asub peawaailuspunktil.
Peale selle walitakse weel teised waatlus-
punktid — eelwaatluspunktid, mis batarei
iilema korraldusel sisseseatakse.
Wanem ohwitser, sidetilem, maakuulajad,
waatlejad ja telefonistid saawad batarei
iilema poolt tarwiliselt arakasutud.
Wanem ohwitser wiibib batarei juures
ja taidab batarei iilema kaske. Ta asub
batarei juures seal, kus see tarwilikum.
Ohwitserid ja riihma iilemad asuwad
oma riihmade juures.
§ 76.
Lahingkorras asuwad koik jala, ja hobu-
sed on hobuste pidajatele file antud. Suur-
tilkkide iilemad annawad oma hobused
keskmise rakendi sSitjale.
89
§ 77.
Weitweebel asub eelikute asupaiga juures
ja walwab sealt kindla korra jarele.
§ 78.
Eelikute iile maSratakse wanemaks iiks
kasti juhtidest.
II p e a t ii к k.
Tule juhtimine.
§ 79.
Batarei iilem juhib batarei tuld kas isik-
likult ehk oma abiliste kaudu.
§ 80.
Batarei iilem woib oma kasud iileanda
telefoni labi, haalega, signaalide abil ehk
kaskjalgade kaudu.
§ 81.
Wanema ohwitseri kasud antakse edasi
batareile riihma iilemate kaudu komandoga
ja sarnaselt. et ta koikidele kuulda oleks.
Riihma iilemad annawad riihmade laske-
walmis korrast kae tostmisega marku.
90
§ 82.
Batarei ulema kask kaib kogu batarei
kohta. Kui aga tarwis on, et komando
saaks ainult teatud osa poolt waslu woetud
— antakse komando:
Niisugusele sHurtilkile /
ehk:
Lasknud suurtUkile!
§ 83.
Batarei tegewuse seismapanemiseks tuleb
komandada:
Seis !
Meeskond suurtiikkide juures 16petab
oma tegewuse ja jaab uusi korraidusi
ootama. Komando ,,Seis“ korratakse riihma
ja suurtiiki iilemate poolt ja selle juures
tostetakse kasi iiles.
§ 84.
Komando ,,Seis“ antakse:
1)	laskesuuna ehk kuuli muutmiseks;
2)	komando oiendamiseks;
3)	laskeandmete iiieskirjutamiseks;
4)	kui batarei iilem seda tarwilikuks peab.
91
§ 85.
Komando oiendamiseks i
1)	Seis I
2)	Endine seade!
Selle jarele panewad koik suurtiikid wana
seade.
§ 86.
Laskmise juures peab parast esimest
pauku, kui suund oige on, batareisse teatama:
Oige!
§ 87.
Kui laskmist jargimooda mitmemargi oihta
toimetakse, peawad iga margi andmed tiles-
kirjutud saama, selleks antakse komando:
1)	Seis!
2)	Mark Ml
3)	Kahwel 00!
Selle komando jarele kirjutab wanem
ohwitserbatareismargiMja kahwli tiles; riihma
ja suurtukkide iilemad — peale selle weel oma
suurtiikkide nurgam55dud ja loodid.
Ill peatiikk.
Tuleawamine ja tulistamine.
§ 88.
Kui suurtiikid positsioonideie asetud on
— moodustakse paralleel-wihk.
92
Parat'eei-wihkil moGdustama batareis
on kohustud wanem ohwitser, ilma batarei
iilema kasku ootamata.
§ 89.
Paralleel-wihk moodustakse wastawalt
juhtnooridele nurgamootja tarwitamiseks.
§ 90.
Laskmiieks kaudse sihtimiie abil antakse
komando:
1)	Shrapnelliga!
2)	Niisuguse mttrgi pihta!
3)	Nurgamootja 00-00 (Bussol 00-00)!
4)	Loo<t 00—00:
5)	Sihtraud 00!
6)	SUiltetoru 00!
Wanem ohwitser batareis, tahelpan-
nes, et wthk juba walmis, lisab ainult kol-
manda komando asemel:
Paremale (vnasakule) 00!
§ 91.
Laskmiseks otsekohese sihtimisega an-
takse komando:
1)	Shrapnelliga!
2)	Niisuguse rndrgi pihta /
3)	Peegeldaja 001
93
4)	Nurgamootia 001
5)	Siktratid 00'.
6)	Silutetovu 001
Otsekohese laskmise juures peawad riih-
made ia suurtiiki iilemad sihtijatele selgesti
margid katte juhatama.
§ 92.
Laskmise juures granaalidega ehk keemr
liste kuulidega tuleb tahendada:
Granaadiga (keemilise granaadiga)'.
Komando stiutetoru maaramiseks j3ab
walja.
§ 93.
Otsekohesest sihtimisest kaudse sihtimise
peale iileminekuks antakse komando :
Mdrgitud andmeie jarele !
• Koik suurtiikkide iilemad komandawad
sihtijatele andmed, mis markimise juures
tileskirjutati.
§ 94.
Batarei woib tuld anda:
1)	iiksikute paukudega;
2)	paukude gruppidega;
3)	kiirtuld.
94
§ 95.
Kui tarwis on tuld"ainult teatud riihmast
anda, antakse komando:
Ntisugune ruhm tuld!
§ 96.
Tuli awatakse harilikult sellest tiiwast,
mis batarei iilemale lahemal asub.
Kui tarwis on teisest tiiwast tuld awada,
peab juurde lisama:
Paremalt (wasakult) !
Tuld!
§ 97.
Tule awamiseks kogu batareiga antakse
komando:
1) Batareiga!
2) Tuld!
Wanem ohwitser batareis:
1)	Batareiga!
2)	Paremalt (wasakult)!
3)	Tuld!
Rtihma iilemad:
1)	Batareiga!
2)	Paremalt (uoasakult) !
3)	Tuld!
95
§ 98.
Laskmine ise (paukude andmine) siinnib
rtihmaiilemate komando jarele suurtiiKki-
dele nende jarjekorra numbrite jarele, nSi-
tuseks: „Esimene!" jne.
§ 99.
Tule awamiseks iiksikute paukudega
antakse komando:
1) Suurtiiki kaupa!
2) Tuld!
Wanem ohwitser batareis:
1)	Suurtiiki kaupa!
2)	Parentali (<wasakult) /
3)	Tuld!
Riihmaiilemad:
1)	Suurtiiki kaupa!
2)	Paremalt (vnasakult)!
3)	Tuld!
Pauk antakse riihma iilema kasu jarele:
„Niisugune!1' (§ 98).
§ 100.
Kiirtuie awamiseks antakse komando:
1)	Kaks padrunit (kolm padrunit)!
2)	Kiirtuld!
Iga suurtiikk, niipea kui ta laskewalmis,
annab mSaratud arwu pauke.
96
§ 101.
Tale jatkamiseks antakse komando:
Tuld!
ehk:
Kiirtuld !
§ 102.
Wahetpidamata tulistamiseks, siiiitetoru
seadmisega kartetshi peale, antakse komando:
Kartetshiga !
Tuld antakse wahetpidamata, niipea kui
suurtiikk laskewalmis, oma iilema komando
jarele: „Niisugune!"
§ 103.
Selwiisil antakse tuld kuni uue ko-
mandoni.
§ 104.
Jarjekorraline tuli awatakse iihest tiiwast,
16peb teisel tiiwal ja algab uuesti warem
tahendud tiiwast.
§ 105.
Kui batareis tuli iihest tiiwast kuni teise
tiiwani tile on kainud, teatab sellest wiimasa
riihma iilem:
Jarjehord /
4
97
§ 106.
Jarjekorralise tule juures ei w5i suur-
tiiki ehk riihma mittelaskewalmis olek
takistuseks olla kogu batarei laskmisele.
Sei juhtumisel teatab riihma iilem:
Niisugune suurtiikk ehk riihm jdtib
'walja!
ja laskmine laheb jargmise poolt edasi.
§ 107.
Tuleandmine iiksikute paukudega ehk
paukude andmine teatud aja jooksul siinnib
komando jarele:
1) 00 sekundi (minutit) pauk!
2) Tuld!
Wanem ohwitser batareis annab sama-
sugused komandod ja walwab selle jarele,
et paugud oige aja jarele antaks.
§ 108.
Kui tarwis on tuleandmist batarei iilema
korraldusse jatta, antakse komando:
Komando jarele!
§ 109.
Laskmise ajal woetakse komandod koi-
kide suurttikkide poolt wastu ja pannakre
tarwilised seaded; laskmine siinnib:
98
a)	shrapnelliga laskmise juures — peale
seda, kui stititetoru seade komando antud,
ehk kui seade endiseks jaeb — riihmaiile-
mate komando jarele: Tuld! Selle juures,
kui laskmine sttnnib batareiga, laadiwad
kdik suurtiikid; kui aga riihmade kaupa,
ehk iiksikute suurtttkkidega, — laadiwad
ainult jarjekorralised;
b)	granaatidega laskmise juures laadi-
takse ikka k5ik suurtiikid.
§ 110.
Nurgamodtja muutmise juures antakse
komando:
Paremale ('wasakule) 00!
§111.'
Tule koondamiseks ehk lahutamiseks
antakse komando:
Koonda tuld niisuguse suurtiiki juu-
rest 0—00 worra!
ehk:
'Lahuta tuld niisuguse suurtiiki juu-
rest 0—00 Vierra!
Riihmaiilemad annawad komando oma
suurtiikkidele:
1-) Niisugune, paremale (wasakule)
0—00!
99
2) Niisugune, paremale (voasakule)
0—00!
§ 112.
Loodi muutmiseks antakse komando:
Lood гоМгет (withem) 0 — 00!
ehk:
Lood 0—001
§ 113.
Sihtraua muutmiseks:
Sihtraud 00!
§ 114-
Sttiitetoru muutmiseks:
Siiiitetoru 001
§ 115.
Laskemargi muutmiseks:
1) Seis!
2) Niisuguse mdrgi pihta!
ehk:
Laskemdrk <№ 001
Kui tarwis on, tuleb ka uued seaded
maarata.
>	§ 116.
Kuuli muutmiseks antakse komando;
1) Seis!
100
2) Granaadiga (keemiltsega) >
ehk:
Shrapnelliga — siliitetoru 00.'
§ И7.
Padrunite waljawbtmine, laskmise 16pe-
tamine, meeskonna warjumine ja puhkus
siinnib ,,Suurtiiki6ppuse“ jarele.
IV jagu.
Laskemoonaga warustamine. Kaotuste
tSiendamine. Materjaalosade wahe-
tamine ja parandamine.
I peatiikk.
Warustamine laskemoonaga.
§ 118.
Laskmise jaoks tarwitakse padrunid
laengukastidest, mis suurtiikkide kOrwal
seisawad, ehk kuulikeldritest. Edaspidine
laskemoonaga warustamine stinnib batarei
reserwist. Padrunid, mis eelikutes weetakse,
lot
kujutawad enesest „erakorralise t aga war a “
ja neid tarwitakse ainult aarmistel juh-
tumistel.
§ 119.
Kui laengukastid mitte positsioonile ei
jaeta, korraldab wanem ohwitser kuulilae-
gaste waljawotmist, selleks komando:
Laekad wiiljal
§ 120.
Suurtukiillemad peawad hoolsalt pad-
runite kulu silmas pidama ja iga silmapilk
teatama, kui palju padranid on suur-
tiikil alal.
§ 121.
Kui umbes pooled batareil olewatest
padrunitest on waljalastud, peawad riihma-
filemad sellest wanemale ohwitserile teatama.
Wiimane n6uab uusi padrunid reserwist ja
teatab sellest batarei ulemale.
§ 122.
Tagawara laengukastid sdidawad uhe
wanema juhatusel batarei juurde, annawad
tais laekad ara, wotawad ttihjad kastid uhes
ja soidawad reserwi tagasi.
103
§ 123.
Uued padrunid jaotakse suurtiikkide
wahel ara, wanema ohwitseri korraldusel,
§ 124,	.
Tagawara laengukastid peawad oma
padrunite tagawara liikuwatest parkidest
taiendama.
§ 125.
Parkides woetakse padrunid kastidest
walja ja asetakse laegastesse, milledes nad
batareisse lahewad. Tiihjad kastid antakse
parkidesse ara.
§ 126.
Padrunid woetakse reserwi wanema poolt
wastu pargi talongi jarele.
§ 127.
Positsiooni wahetamise korral ettepoole
jaeb kestade koristamine reserwi wanema
hooleks. Taganemise puhul peab wanema
ohwitseri korraldusel koik juba aegsasti
arasaadetud olema.
§ 128.
Kui batarei k6ik padrunid waljalasknud,
ei pea tema mitte kohalt lahkuma, waid
103
jaeb paigale ja ootab taiendust. Selle juu-
res peab meeskond warjenditele (blindaa-
shid, kaewikud) asuma.
§ 129.
Lahingu ajal peawad wanem ohwitser
batareis ja reserwi wanem koik abinOud
tarwitusele w6tma, et laskemoonast puudus
ei tuleks.
§ 130.
Lahingu lopul peab batarei tilemale
teada olema, kui palju padrunid alal on ja
kui palju on walja lastud. Wiimane arw
kantakse iilemusele ette.
II peatiikk.
Inimeste ja hobuste kaotuste taiendamine.
§ 131.
Kaotuste taiendamine suurtiikkide kaupa
siinnib, nagu see „Suurtakioppuses11 ette-
nahtud. Tarbekorral korraldawad seda
riihmaiilemad omas rahmas ja wanem
ohwitser rahmade wahel.
Reserwist noutakse mehed ja hobused
ainult batarei ulema korraldusel walja.
104
§ 132.
Kui lahingu jooksul batareil oma mehi
taienduseks ei jatku, w6ib batarei iilem ara-
kasutada mehi temale antud kaitsest.
§ 133.
Lahingu lopul annab batarei iilem oma
kaotustest iilemusele teada ja пбиаЬ о male
tarwilist taiendust.
§ 134.
Kaotused meeskonna ja hobuste keskel
ehk materjaal-osades ei woi iialgi pohjuseks
olla positsiooni mahajatmiseks.
Ill peatiikk.
Materjaal-osade wahetamine ja parandamine.
§ 135.
Liikumise ajal ettetulnud materjaal-osade
rikkiminekutel, kui edasiliikumine woimalik,
ei tohi paranduseks seisakut nouda.
Igatahes ei w6i iiksiku suurtiiki ehk
kasti parandus kogu batareid kinni pidada.
§ 136.
Kui liikumise ajal suurtiikk oli sunnitud
seism a jaama, siis peab riihma iilem selle
105
eest hoolt kandma, et tema w6imalikult
ruttu jalle batareile jarele jouaks.
§ 137.
Eelikutes weetawate tagawara-osade wa-
hetus sunnib riihmaulemate korraldusel.
§ 138.
Tagawara osade jaotus riihmade wahel
stinnib wanema ohwitser! korraldusel.
V jagu.
Waatused, Terwitamine,
1 peatiikk.
Oldjuhtnddrid.
§ 139.
Waatusele sdidawad batareid ainult rahu-
aegse lahingu osaga. Woorid, reserw,
telefoni kaarikud ja kuulipildujate wankrid
wiiakse waatustele ainult isearalise kasu
peale.
Markus: Batareides, kus koosseisud
wahemad, wiiakse ainult suurtiikid walja
ehk peale selle weel uks kast riihmade peale.
106
II peatiikk.
§ 140.
Waatuseks seatakse batarei hargriwisse,
interwaalidele 6 sammu. Laengukastid suur-
ttikkide taga. Meeskond sadulas ja istmetel.
§ 141.
Batarei joondumine siinnib liinurite abil,
milleks №№ 5 ja 6. Need liinurid seatakse
iilesse, parast seda soidawad rakendid
oma kohtadele niiwiisi, et suurtiikiiilemate
hob used oma peadega ja kastide esimesed
paarid liinuritega iihel joonel oleksid.
§ 142.
Kui batarei on koha peale asetud, annab
batarei iilem komando:
Waatuseks !
Selle komando jarele asuwad; batarei
iilem — 24 sammu batarei keskpaiga ette;
wanem ohwitser — batarei tiiwale, kust
iilemust oodatakse; riihmaulemad — oma
riihmade wahel iihel joonel suurtiikiiile-
matega.
Signalist ja teised ratsanikud hargriwis
3 sammu kaugusel batarei keskpaigast kas-
tide taga.
107
Weltweebel 6 sammu kaugusel batarei
keskpaiga taga.
§ 143.
Olemuse liginemisel antakse komando:
Liinurid oma koktadele!
Selle komando jarele lahewad liinurid
ara ja istuwad oma kohtadele.
§ 144.
Kui waatust toimetaw iilem on umbes
100 sammu liinuristkaugel,antakse komando:
1)	Walk I
2)	Herrad ohwitserid ja al.-ohwitserid,
mdegad wdlja!
3)	Herrad ohwitserid!
Teise komando jarele wStawad ohwitserid,
suurtiiki al.-ohwitserid ja weltweebel moSgad
walja.
Kolmanda komando jarele ohwitserid
saluteeriwad ja sSdurid poorawad pead
iilemuse poole.
M arkus: Weltweebel saluteerib ohwitse-
ridega iihel wiisil.
Wiimase komando jarele wotab batarei
iilem mooga saluteerimise.ks, t6stab hobuse
galoppi ja soidab iilemusele wastu; 6 sammu
temast eemal peab hobuse kinni, laseb
108
m66ga alia ja raporteerib, nimetades au-
kraadi: „riwis niisuguse suurtiikiwae polgu
niisugune batarei" ja annab ara riwilehe,
mooka paremast kaest wasakusse iileandes.
‘ § 145.
Batarei iilewaatuse ajal soidab batarei
iilem waatust toimetawa tilemuse jarele.
§ 146.
Peale selle, kui batarei iilem tarwilised
korraldused tilemuse poolt wastu wOtnud,
soidab ta batarei keskpaiga ette ja annab
komando:
1) Herrad ohwitserid !
2) Herrad ohwitserid ja al.-ohwitserid,
tnodgad tuppe/
111 peatiikk.
Paraadi marsh.
§ 147.
Paraadi marshiks riwineb batarei noue-
tawasse riwisse ja tarwilisele joonele.
§ 148.
Paraadi marsh sunnib kas hargriwis ehk
kolonnis, interwaalidel 6 sammu. Alliiiir —
sammu ehk traawi — tilemuse korraldusel.
W9
§ 149.
Paraadi marshiks asuwad: batarei iilem
— 24 sammu kaugusel batarei keskpaiga
ees; riihmaiilemad — hargriwis, 4 sammu
kaugusel oma riihmadeees; wanem ohwitser
— nendega iihel joonel riihmade wahel.
Suurtiiki kolonnis wanem ohwitser —
4 sammu kaugusel esimese riihma ees;
riihmaiilemad — oma riihmades iihel
joonel esimese suurtiiki al.-ohwitseriga.
Signalist ja teised ratsanikud — harg-
riwis — batarei keskpaiga taga 3 sammu
kaugusel; kolonnis — wiimase kasti taga,
3 sammu kaugusel paremalt kolme kaupa.
Weltweebel 6 sammu batarei taga.
Markus: Telefonikaarikud ja kuuli-
pildujate wanker marshist osa ei w6ta.
§ 150.
Kui batarei on paraadi marshiks paigale
jaetud, annab batarei iilem komando:
1)	Paraadi marshite!
2)	Herr ad ohwitserid m66gad witlja!
3)	Paremale joondu (alluilr) 1
4)	Marsh!
Wiimase komando jarele algab batarei
liikumist, mille juures suurtiiki al.-ohwitserid
hoolsalt tarwilist suuna peawad.
no
§ 151-
Ulemast 20-ne sammu kaugusel annab
batarei iilem komando: Herrad okwitserid!
Selle komando jarele t6stawad k6ik
ohwitserid moogad saluteerimiseksja8sammu
kaugusel iilemast lasewad iihel ajal moogad
alia; sellega iihes poorawad k6ik sodurid
pead iilema poole.
Markus: Weltweebel taidab komandod
ohwitseridega iihel alusel.
§ 152.
Paraadi wastuwotjast 4 sammu mooda
jdudes, wdtab batarei ulem m66ga salu-
teerimiseks, tostab hobuse galoppi ja sdidab
iilema juurde, 4 sammu temast paremale
poole seisma jaades, rindega perpendikulaar-
selt ulema rindele, joondudes iilema hobuse
pea jarele, laseb mddga alia ja ootab, kuni
batarei 8 sammu mooda on jdudnud, salu-
teerib uuesti ja soidab galopiga oma koha
peale tagasi.
IV peathkk.
Terwltamine.
§ 153.
Et oma otsekohest tilemat batareiga terwi-
tada — tuleb komandada;
ш
a)	paigal seistes:
1)	Hobuste juurde!
2)	Sadulasse!
3)	Waade paremale (wasakule) !
4)	Herrad ohwitserid!
Teise komando jarele istuwad k6ik numb-
rid oma kohtadele;
b)	liikumise ajal:
1)	Waade paremale (wasakule)!
2)'Herrad ohwitserid!
§ 154.
Oksteisele wastutulewad wSeosad terwi-
tawad wastastikku, samasugusel alusel, nagu
§ 153 ettenahtud. Waiksem waeosa terwi-
tab esimesena.
§ 155.
Terwitamine 16peb teist korda anfud
komando jarele:
Herrad ohwitserid!
§ 156.
Oleiildse ei terwitata: oppuste kaigu
ajal, laskmise ajal, man66writel ja puhka-
mise waheaegadel.
112
§ 157.
§ 156ettenahtudjuhtumistel ilmub batarei
iilem kohale joudnud tilema juurde ja rapor-
teerib oma waeosa tegewusest.
§ 158.
Batarei surnukeha saatmiseks annab au
ainult surnukehale. Matuserongis liikumisel
mingisuguseid terwituse komandoid ei anta.
Sw. Opetuskomitee Esimees:
Kindralstaabi Polkownik Lili.
Kindralstaabi
Polkownik Tfirwand.
Alalised liikmed: Kindralstaabi
Polkownik Reek.
Polkownik Brede.
<
Kantselei Ulem:
Leitnant Kent.
113
Riwilehe worm.
SnurtOkke ,	‘ kal uo tk
Laengukaate	00
( intendaadi nankrid 00
wocuibt । emntttki wankrid 00
Batarei iilem
1	Kapten
Mlikus Alamohwitsende aekka aruatakn. ka need кар
lalid kes rnaib alamohTvitseride kohuaeid tttidawad
Riwlleht knjutakse poulel lehel lime ulatakse nlemalr
poolaka muitult
Samasngune lelit saadetakse pHew шпе -naatuat polgu
«taapi pealkirja all Krais aaab ulema.
Kui waatuael mini kataield eainewad mllrgilakai lohe tei
sei ktlljel liatareilllemat' (ehk nendr kijhustetaitaate) mkiaa
ilid ja parekonna inmed
714