Author: Ajutine Jalawae  

Tags: relvad  

Year: 1921

Text
                    Kinnitan ajutiseks tarwitamiseks,
15. juunil 1921. a.
Sojaminister:
Kindralst. kindral-major Soots.
AJUTINE
JALAWAE
riwi-maArustik
- - GLEGlDISED M,Q!STE[>
QfrSIKOPPUS - - WnRUOPPUS
rOHMMQPPUS - LflHINGKORD
SOJAWAE
OPETC1SKOMITEE WHLJRflNNE
1921

Sojawae triikikoda, Riiutli tan. 13, Tallinn.
Rinniian ajutlseks tarwiiamiseks. 15. juunil 1921. a. Sfijaminister: Kindralst. kindral-major Soots. Riwid ja nende juhatamind. § 1. Riwi on sodurite kindlaksmaaratud pai- gutus nende iihiseks kohanemiseks, liiku- miseks ja tegewuseks. § 2. Riwikorraks nimetakse riwide iihenda- mist tihiseks tegewuseks iihe isiku juha*- fuse all. § 3. Riwi, milles sodurid uksteise korwal iihel joonel seisawad, nimetakse wiiruks. § 4. Riwi otsasid nimetakse tiibadeks: paremaks ja wasakuks. Riwi poorete juu- res tiibade nimetus ei muutu. з
§ S. Riwi kiilge, mille poole sddurid naoga poordud, kui neil riwi parem tiib paremal, wasak tiib wasakul kael on, nimetakse rindeks. § 6. Kahewiirulises riwis seisawad teise wiiru sodurid tlhe sammu kaugusel eelwiiru s6durite seljataga. Wiirgusi nimetakse: esimeseks ja teiseks; need nimetused jaawad riwi podrete inures muutmatuiks. Wahem kui n&li sodurit riwinewad iihte wiirgu. § 7. Kaks tiksteise seljataga seiswat sddurit stinnitawad t a i s r e a. Kui eelwiirus seiswa sSduri seljataga teises wiirus sodur puudub, nimetakse niisugust rida poolikreaks. Kui ee’wiirust sodur puudub, astub tema asemele seljataga olew sodur teisest wiirust Kui rida riwist walja langeb, koondub riwi joondumise kulje poole. Riwi umber- poorde puhul astub poolikreas seisew sodur eelolewasse wiirgu. 4
§ 8. Riwi jaguneb ко on d r i w i к s ja lahkriwiks — molemal juhtumisel kahe- wiiruliseks ehk iihewiiruliseks, ja — ahel- riwiks (laskeahelik). Koondriwis seisawad sodurid kiiiinarnukk- kiiiinarnukist kamblalaiusel. Lahkfiwis suureneb see wahe wastawalt kasule. Ahelriwis on wahed normaalselt ligikaudu wiie-kuue sammulised ehk wastawalt kasule. § 9- Koondriwi (lahkriwi), mis iihe katkematu joone sunnitab, nimetakse hargriwiks. - § 10- Uksteise taha paigutatud koondriwi (lahk« riwi) osad siinnitawad kolonni. Kolonni eelosa nimetakse kolonni algeks, kolonni wiimast osa *— kolonni lopuks. Ula- tust eelseiswa osa eelwiirust jargmise osa eelwiiruni nimetakse kauguseks. Ulatust kolonni algest kuni kolonni lopuni nimetakse kolonni siigawuseks. Kolonnisi nimetakse waeosade suuruse jarele, milledest nad koos seisawad, ja alges seiswa osa jarele. 5
• TihedaminitafwitatuWad kolottnid saawad itihendud nimetused. Riwis peab walitsema t a i e 1 i к w a i к us ja tahelpanek; riwist ilma loata’ lahkuda on keelatud. Koondriwis peab tapipealselt seisaku reegleid taitma, sammu pidaitia ja joonduma rindes ning ridades; lahkriwis pidada sammu ja tkpipealset joondumist ainult kasu jarele, Ahelriwis omawad nii iilemad kui rea- mehed maarustikus ettenahtud iseseiswuse. § 12. Liikumine ja tegewus sunnib : к о - mando, kasu, leppemargi ehk signaali jarele. § 13. Komandod jagunewad: eelkomandoks ja TAITEKOMANDOKS. Eelkomando (mis kursiiwiga aratahendud) antakse pikalt, iga silpi selgelt walja hiiudes; taitekomando (mis suurte tahtedega ara* tahendud) antakse jarsuit, waljult, liihidalt ja energiliselt. Haale pinewus wastaku riwi ulatusele. 6
§ 14. Kask antakse iilema poolt suus6nal, telefooni (telegraafi), signaliseerimise teel, woi adjutandi ehk kaskjala kaudu, jne. L^skeahelikus antakse kasud sagedasti piki ahelikku laskurilt laskurile, likumisel sodurilt sodurile piki kolonni. Kasud oigu lahikesed, energilised ja selged; tingimata olgu aranaidatud ees- mark, mida saawutama peab. § 15. Riwi juhafamiseks (mis mitte suurem kuirood) on jargmised leppemargid: a) marguanne tahelpanu aratamiseks — kasi tiles tosta; b) alata liikumist sammu — kaega liikumise suunas wiibata; c) alata liikumist jookstes — kaega liikumise suunas mitu korda wiibata; d) waeosa seisma jatta — file s- tostetud kasi jarsku alia las fa; e) waeosa suuna muutmiseks paigal ehk liikumisel — kasi soowitud suunas walja sirutada; 7
g) kolonni harutamiseks — katt pea kohal paremale ja wasakule w i i b a t a; h) aheliku paiskamiseks — mQlemad kaed aheliku rindes soowitawas suunas lai а И sirutada; i) waeosa kogumiseks — kaega pea kohal mitu korda keerutada; k) waeosa lamamiseks — mitu korda kaega alia poole wiibata. Neid leppemarke woib anda ka moogaga, miitsiga jne. ja neid taidetakse wahendita terwe waeosa meeskonna poolt. Peale selle woib makrata ka kohalised leppemargid (wilega ja sarwe peal), kombineerides neid Morse tahjstikust. § 16. Sarwesignaalid on kahesugused: iihed, mis antakse ulematele, ja teised — wa- hendita taitmiseks koikidele. Markus: Signaalide nimetus ja nende tahtsus — waata lisa. Signaalide ja mar- shide noodid eraldi waljaandes. 8
К К j. a In е Ь kus
Lis a § 141 juurde.
I. jagu. A I g 6 p p u s. I. PEATUKK. Uksikoppus. Seisak ilma piissita. § 17. Riwis seista sirgelt, ilma pingutuseta, kontsad koos, poiad rinde joonel ja saapa- nina laiuselt lahus; p61wed ilma pingutu- seta sirged; rinnakorw files tosta, ilma k6htu sisse tombamata ja waba hingamist takistamata; terwe keha wahe ettepoole anda, ilma ristluudest paendumata; olad wabalt ja iihetasa alia lasta, uhetasa lahti ehk kokku tommata, wastawalt kehaehi- tusele; kaed ripuwad wabalt alia, ilma kiiiinarnukke kulgede wastu surumata; peo- pesa olgu sissepoole pooratud ja keset kintsu; sormed wahe kSweras; pea olgu ptisti, loug etteajamata ja ilma kaela lihak- seid pingutamata; otse oma ette waadata. Oige seisaku wotmiseks antakse ko- mando: PAIQALE1 9
§ 18. Terwitamiseks komando jarele: paremale (wasakule) — WAAT(a)l pea kiiresti tahen- datud poole poorata, 16ug wahe files tosta ja otse terwitatawale ulemale silma waadata, teda waatega saates ja pead wastawalt рбб rates, see juures nouetawat seisakut hoides. Jargnewa eelkomando jarele, ehk kui tilem, keda terwitakse, sodurist neli sammu mooda lainud, pea otse poorata. § 19. Komando jarele: PIKAL11 wasaku jala nina peal poolpooret (Va ringi) paremale poole teha ja fities sellega parem jalg pool sammu ette seada, j a r s к u ennast wasaku p61we peale lasta ja siis wasaku k&e peale toetades uues suunas wasaku ktilje ja kiiiinarnuki peale maha heita. Jalgade ja pea tihetaolist seisakut miite nouda. Komando jarele: PUSTII — kiirelt filesse hupata ja oige seisak wStta. § 20. Komando jare'e: WABALT! seista wa- balt, jaades seisakusse, milles komando ajal o'di. 10
Komando jarele: KOHENDUI woib wabalt sejstes riideid ja rakmeid korraldada; tarwilikul korral woib otna ligema ulema kaudu luba paluda riwist lahkumiseks. Komando jarele: WA1K! kohe endi- sesse seisakusse asuda, milies enne koman- dot WABALT! ehk KOHENDU! oldi. Kui wabalt seisti ehk kohenduti, _peab jargnewa eelkomandoga maapistikus ette- nahtud seisakusse asuma. S'*f*? / § 21. „Komando jarele: mUtsi ______ WOTT(a)! wotta wasaku kaega miitspeasf, nonda, et poial warju all ja neli sorme warju peal oleks, ning lasta kasi miitsiga wabalt alia. Komando jarele: miltsicl — РАНЕ! — panna miits pahe ja asuda seisakusse. Poorded. § 22. Poorded taidetakse komando jarele: 1) Parent — POOL(e)! 2) Wasak - POOL(e)l 3) Poolpdoret parem — POOL(e)! И
4) Poolpooret isasak — POOL(e). 5) timber — POOR(a)! Poordeid : ii m b e г (х/а ring! wasaku kae poole), wasak ^/4 ringi) ja pool- p66 ref C/s ringi) wasakpoole — tehakse wasaku jala kontsa ja pareira jala nina peal; poorded: parem ja pool- pooret parempoole — tehakse wastupidi. Poorete juures olgu keha oiges seisalps. Peale pooret tahapoole jaanud jalg jarsuit teise jala kSrwale seada. Liikumised. § 23. Liikumised siinniwad к a i e s ehk j о о kst es. § 24. Liikumine kaies algab komando jarele; kciies — MARSH! Eelkomando jarele anda keha wahe ette ja raskus parema jala peale. Taite- komando jarele sirutada wasak jalg wabalt wSlja, ilma et polwed pingul ehk Higa koweras oleku'd; poiad ei pea oma alg- seisakut muutma; jalg jarsuit terwe poia 12
peale maha panna ja iihel ajal parem jalg uueks sammuks walja sirutada. Katele olast ja kQtinarnukist waba liiku- mine anda: umber keha ette kuni wooni, taha — terwe kae pikkuseni; iihes wasaku jala mahapanekuga kaldub tahapoole parem kasi, ja wastuoksa; sbrmed kergesti rusikas, § 25. Terwitamist liikumise ajal komando jarele: paremale (isasakule) WAAT(a)! taita nii, kuidas § 18 ettenShtud, kate liiku- mist jatkates. § 26. Normaalne liikumise kiirus — mitte wahem kui 120 sammu minutis. Sammu laius 80 cm (1 ars. 2 wersokki). § 27. Poorded liikumise ajal taidetakse samade komandode jarele, kui paigalgi (§ 22), jargmist silmaspidades: a) Podreteks paremale ja pool- p 6 о r e t paremale poole, antakse taitekomando parema jala mahapaneku ajal. 1.3
Selle jarele wasaku jalaga weel ttks samm teha, pddrata sama jala nina peal, tlhes poordega parem jalg sammuks walja siru- tada ja liikumist jatkata. b) Pdoreleks wasakule ja pooh pooret wasakuleantaksetaitekomando wasaku jala mahapaneku ajal. Podre tehakse parema jala nina peal. c) Umberpdorde tarwis antakse ko- mando : Umber (wenitades) MARSH I Komando: MARSH! antakse parema jala mahapaneku ajal. Selle jarele wasaku jalaga weel tiks samm teha, siis parem jalg pool sammu wasaku jala ette seada, jar suit molema jala warwaste peal umber podrata, raskust parema jala peale andes ja liikumist wasaku jalaga taiel sammul jatkates. § 28. Jookstes liikumiseks antakse komando; jookstes (Itihidalt) — MARSH! ’Jooksu reeglid on wdimlemise m£arus- tikus. § 29. Podrded jooksul taidetakse ilma r eeg- liteta, samade komandode jarele, kui kaieski. 14
§ 30. Liikumine 16peb komando jarele: istiirg — SEIS1 Taitekomando antakse jala mahapaneku ajal, mil weel uks samm teha ja tag amine jalg kiirelt teise kSrwale seada. § 31. Komando jarele-. PA1GAL! tahendakse samm paigal jalgade tostmisega ja maha' panekuga, kusjuures polwi iileliiga k6rgele ei pea tostma. Liikumise jatkamiseks antakse komando: OTSE! § 32. Kaimisest jooksule ja jooksult kalmisse tileminekuks antakse §§ 28 ja 24 ettenahtud komandod. Seisak piissiga. § 33. Piissiga seisaku jacks on reeglid need- samad, mis ilma pussitagi. § 34. Puss jala juures hoida parema kaega, rihm ettepoole, et lae kaba taiesti maas, 15
wastu parertia jala poida ja kaba teraw nurk saapa ninade joonel oleks. Parem kasi wa- balt alia lasta; poidlaga raua iimbert kinni hoida; teised shrmed lae saare peal. § 35. Komando jarele: PIKALI! taita seda- sama, mis § 19; iihes sellega puss ette- waatlikult wasaku kae peale piki keha wotta; kaega ptissist sealtsamast kinni hoida, nagu siis, kui puss jala juures. Komando jarele: PUST11 piiss loodi panna ja iilesse hup at a. Laskmine. § 36. Piissi laskewalmis whtmine, laadimine, sihingu seadmine, palge panemine, sihtimine, laskmine ja tule lopetamine stinniwad laske- maarustiku jarele. § 37. Aupaukudeks antakse komando: 1) LASKEWALMIS! 2) OLES! 3) palge — TULD! 16
Komando jarele: palge! pussiraud nii- palju iilespoole tosta, et pahema kae pihk silmade korgusel oleks. § 38. Kui lamades ehk polwelt lasti, jaawad laskjad laskmise lopetamise jarele endisse seisakusse kuni komandoni: PUSTI! Pijssi wotted. § 39. Piissi wotteid teha jarsuit, ilma kaega wastu piissi loom ata. § 40. Taagiwoitluseks woetakse puss iihe wot- tega, komando jarele: wbitlus — WALM1S! Selle komando jarele teha рббге parema kanna peal; iihes sellega wasak ja’g kahe рака pikuselt (Slgade laius) к i i r e 11 parema jala kanna ett^s seada, n5nda, et wasak kand parema kannaga iihel joonel oleks(pakkade jooned oige nurga siinnitaksid). Keharaskus lasub iiheworra molema jala peal; polwed peawad pakkade kohal loodis olema. Uhel ajal sellega taftgi ots alia suruda ja puss 17
niiwiisi ette wisata, et mhlema kaega temast kinni haarata: parema kaega—para kaelast ktitintega sissepoole, kasi kubeme kohal; wasaku kaega — tilemise hoidronga juurest kiiuntega iilespoole; wasak ktiiinarnukk peab piissiraua lahedal olema; parem olg tagasi thmmata. Taak — kaeluse korgusel ja wa- saku silma kohal, et terwet keha kinni katta. Komando jarele: WABALT! sirgete jal- gade peale tousta ja piiss wabadele katele lasta. § 41. Woitluswalmis-wottelt jalale — (the w6t- tega, komando jarele: jalale — WOTT(a)! Selle komando jarele parema jala kanna peal endisse seisakusse podrata ja tihtlasi parema kaega piissist tilemalt poolt sihingut kinni haarates, piiss jalale wotta. § 42. Jalalt 51ale woetakse puss_kahe wdttega, komando jarele: 6lale — WOTT(a)! Esimene wote (iiks): pass parema kaega timber keha poorata ja wasaku ola wastu seada, rauaga ettepoole; peoga pealtpoolt sihingut kinii haarata ja samal ajal wasaku kaega lae alt, nii et kaba wasaku peo peal, 18
poial eespool ja teised sormed parema! pool laepara oleksid; laepara teraw nurk hoidub wastu wasakut reit. Teine wote (kaks): parema kaega ptiss 61ale tSugata, laepara wasaku kaega nii files tosta, et wasak pihk kiitlnarnukist wahe madalamal oleks; parem kasi о male kohale panna. § 43. Olalt jalale wdetakse piiss kolme wot- tega, komando jarele: jalale — WOTT(a)! Esimene wote (iiks): wasak kasi piissiga alia lasta ja ptiss § 42 „esimese wotte“ seisakusse seada, parema kaega iilemalt- poolt sihingut kinni haarates. Teine wote (kaks): piissi parema kaega loodis timber keha poorates ja samal ajal wasaku kaega iilemise hoidr6nga juurest kinni haarates, ptiss parema jala korwale algseisakusse seada. Kolmas wote (kolm): wasak kasi omale kohale panna ja parema kaega pussi para pikkamSoda maha lasta (ilma touketa). § 44. Komando jarele : riknidle — WOTT(a) 1 kuidas soodsam piiss kaitsewinna panna, 19
piissi rihm I6dwa!e lasta, wasak kasi lae ja rihma wahelt labi pista, piiss rihmapidi wasaku ola peale riputada, wabalt allalastud wasaku kaega ptissi toet^da ja kinnipidada. Komando jarele: rihmalt — MAHA 1 piissid olalt ara wotta, rihmad pingule tom- mata, kukk kaitsewinnast wabastada ja puss jalaie seada. § 45. Terwitamiseks (matuse puhul—auand- miseks, jumalateenistuse puhul — pal- wele) kahe wottega, komando jarele: terisituseks (auandmiseks, palwele) — WOTT(a)l Esimene wote (iiks): piiss parema kaega iilemise hoidronga alt kinni haarata. Teine wote (kaks): jattes para parema jala juurde, lasta piiss poolpodrdes paremale, nonda, et kiiiinarnukk keha kiilge jgeb. Markus: Palwele wotmiseks peale piissi wotte, wasaku kaega miits (kolm) peast ara wotta (§21). Komando jarele: jalaie — WOTT(a) I piiss keha ligi tommata (iiks), parem kasi alumise hoidronga juurde lasta (kaks), miits pahe panna (kolm) ja wasak kasi pmale kohale lasta. 20
Poorded ja liikumised pussiga. § 46. Poorded tehakse piiss’ga samade ко- mandode ja reeglite jarele, nagu lima piis- sitagi. Kui piiss jala juures on, peab teda iihes eelkomandoga weidi tiles tostma ja wastu kulge litsuma; teise jala juurdepane- kuga piiss pikkamooda maha lasta. § 47. Ptissi hoidmise liikumkel makrab enne liikumise algust ehk liikumise ajal antud komando. Komandod: rihmale — WC)TT(a)! ja rihmalt — MAHA! antakse enne liikumise algust ehk peale tenia 16ppu. Komando jarele: SEIS! seisma jaada (§ 30), jalg juurde panna ja piiss jalale wotta, kui ta olal oli. § 48. Kui piiss jalal, peab teda liikumise al- gega weidi tiles tostma, nagu poorete juures. § 49. Komando jarele: WABALT! — sammuda wabalt, ilma § 24 reeglitest kinnipidamata: ?!
piissi niisama hoida, nagu teda enne ko- mandot hoiti. Komando jarele: KOHENDU! wabal sammu! riideid ja rakmeid kohendada ja ptissi nii hoida, nagu kellegil soodsam; lahema ulema kaudu wolb luba paluda ri- wist lahkumiseks. Komando jarele: WA1K! olge seisak wotta ja § 24 reeglite jarele liikuda; ptiss nii hoida, nagu ta oli enne komandot: KOHENDU! § 50. Terwituse puhul komando jarele: pare- male (wasakule) — WAAT(a)! taita §§ 18 ja 25. II. PEATUKK. W i i r u 6 p p u s. Wiiru riwistus ja jaotus. § 51. Wiirus seisawad sodurid iiksteise korwal kaswu jarele, paremast tiiwast wasakule; sbdurite wahed wastawalt § 8; seisak tiksikr 22
Sppuse reeglite jarele. Sodurite saapaninad olgu iihel 6igel joonel. Wiiru riwistuseks antakse komando: wtirg — PAIGALE! § 52. Wiiru tlmberriwistuseks kahte wiirgu loetakse sodurid paremalt wasakule paari- deks. See siinnib komando jarele: paariks — LOE 1 Eelkomahdo jarele poorawad sbdu- rid pea paremale, peale parema tiiwa sbduri. Taitekomando jarele hiiiiab igaiiks, al- gades paremalt, oma numbri, pead jarsuit alamalseisja poole poorates ja samal ajal otse seades. Jarjekorra iilelugemine siinnib sellesama reegli kohaselt, komando jarele: jiirjes — LOE! § 53. Terwitamise juures komando jarele: paremale (wasakule) — WAAT(a) 1 — taita iiksikoppuse § 18. Pea otse seada iihes jargmise eelkomandoga, ehk kui iilem wiiru rindest on mdoda lainud. § 54. Komandosid: PIKALI! ja PUST1! taita iiksikoppuse § 35 kohaselt. 23
§ 55. Komandode jarele: WABALT! ja KO- HENDU! esiteks walja joonduda ja sils § 20 jarele talitada. Wiiru joondumine. § 56. Nii piigal kui liikumisel peab wiirg rindes joonduma. Kui jo jndumise kiilg komandoga ara pole maaratud, joonduda parema tiiwa poole. § 57. Paigalseiswa wiiru joondumiseks antakse komandod: 1) JOONDU1 2) WA1K! Esimese komandoga piiss parema ola wastu litsuda, pea joondumise poole kiilge poorata ja nii joonduda, et igatiks neljanda soduri rinda naeks, ennast esimeseks luge- des. Teise komando jarele pea ja piiss otse seada. 24
Poorded ja piissiwStted. § 58. Poorded ja ptissiwotted wiirus taide- takse iiksikoppuses maaratud reeglite ja komandode jarele (§§ 22 ja 39 — 45). § 59. Pool-poorete jarele peawad sodurid nii seisma, et eelseiswa soduri pea tagant k<5r- gemal seiswate sodurite paid ei naeks; taispodrete jarele peawad sodurid otse iiks- teise taga seisma. Wiiru harwendamine, koondamine, umber- riwistus kahte wiirgu. § 60. Wiiru harwendamine ja koondamine woib siindida paigal ja liikumisel, tiiwalt ja keskelt. Wasakule harweneb wiirg parema tiiwa soduri jarele, paremale — wasaku tiiwa so- duri jarele; keskelt — wiiru keskel seiswa soduri jarele. Niisamuti siinnib koondamine. Liikumine molemal juhtumisel kiirendatud sammul. 25
Kui harwendamise wahed aratahendud pole, tuleb harweneda iihe sammu peale tlksteisest; suuremate wahede peale har- wendamise maarab ara komando. § 61. Paigalharwendamiseks antakse komando: r&iirg tnasakule (paremale, keskelt, nii mit- me sammu peale) Har'wene — MARSH 1 Selle komando jarele poorata koigil, peale sbduri, kelle jarele harwenetakse, ko- mandos maaratud suunas ja sammuda ta- gasiwaadates niipalju edasi, et wahed tiks samm laiad olelcsid, ehk wastawalt ka- sule; peale selle igaliihel seisma jaada ja sinnapoole poorda, kuidas wiirg enne har- wendamist seisis. Joonduda ainult komando jarele (§ 57). § 62. Wiiru koha peal koondamiseks antakse komando: wttrg paremale (wasakule, kes- kele) коопЛи — MARSH I Selle komando jarele poorata kBigil, peale soduri, kelle poole koondutakse, komandos maaratud suunas ja algada liikumist; koond- riwis ettenahtud wahedele jSudes, igaliihel 26
Seisttia jaadajasirtna poble poofata, kuidaS wiirg entie koondamist seisis. § 63. Harwendamiseks ja koondamiseks liiku- rtiisel antakse samad komandod kui pah galgi. Eelkomando jarele jatkab sodur, kelle jarele harwenetakse woi koondutakse, liiku- mist pool-sammu; teistel poorata pool-poo- ret paremale ehk wasakule ja edasiliikudes harweneda ehk koonduda maaratud wahedele. Nouetawatele wahedele j5udes, igaliihel en- dise suuna poole poorata ja pool-sammu liikudes harwendamise (koondamise) tiiwa poole (ehk keskele) joonduda. Kui koik sodurid wiiru joonele joudnud, antakse komando : OTSE! Selle jarele liikumist taiel sammul jatkata. § 64. ' Kahte wiirgu iimberriwistamiseks antakse komando: kahte WIIRGU! Kui wiirg paigal seisab, astuwad teised numbrid wasaku jalaga sammu tagasi, pa- rema jalaga sammu paremale poole, et esimeste numbrite seljataha asuda. Ubte wiirgu riwistamiseks antakse ko- mando : Uhte — WIIRGU I 27
Selle komando jarele astuwad teised numbrid ja'le esimeste joonele. Kui need iimberriwistused liikumisel siin* niwad, — tahendawad esimesel juhtumisel teised, teisel juhtumisel esimesed numbrid kaks sammu paigal. Wiiru liikumised, § 65. Wiiru liikumiseks edasi, tagasi, paremale ja wasakule antakse needsamad komandod, kui uksikoppuselgi (§§ 24, 27, 28 ja 29). Joondumise kiilje aratahendamiseks an- takse komando: joonduda— PAREMALE! (wasakule ehk keskele). § 66. Wiiru liikumise suuna pidamiseks, peale joondumise kiilje aratahendamist, maaratakse moni kaugeh selgesti silmapaistew kohalik esem, mille peale suun wOtia, ehk juhatakse liikumise suun piki mingisugust joont ehk piki teed. Selleks antakse komando: niisuguse eseme P1HTA! (piki niisugust joont, bed). Kui kaugt It selgesti silmapaistwat eset woimata tahendada, antakse komando: minu P1HTA! ehk mmu JARELE! 28
Nende komandode jarele h'igub Otse tahendud eseme pihta (tilema pihta) ehk piki aratahendud joont see sodur, kelle jarele suuna peetakse, teised sodurid iiht- lustawad oma liikumist temaga. Pool-poor- des peawad sodurid nii liikuma, nagu see § 61 maaratud. § 67. Komando jarele: WABALT! wabalt edasi liikudes joondumist ja sammu pidada ja ptissid oieti olal hoida. Komandot: KOHENDU! taita, nagu iik- sikoppusel § 49 maaratud; tihes sellega woib mitte sammus liikuda, ilma loata ei tohi wiirust lahkuda. Komando jarele: WAIK! tais samm wotta joondumise tiiwa soduri pihta. Terwitamiseks liikumise! komando ja- rele : paremale (wasakule) — WAAT(u)l taita iiksikoppuse §§ 25 ja 50. Suuna muutmine. § 68. Wiiru suuna muudetakse: a) wiiru riwistuse labi wasakule ehk pa- remale, peale wiiru pooret paremale ehk wasakule, komando jarele: 29
1) wiirg rrwine — WASAKULE (pa- female)! 2) kclies (jookstes) — MARSH! (kaigul — MARSH! ehk jooksul — MARSH!). Paigal umberrivistuse juures poorata koigil, peale parema (wasaku) tiiwamehe, pool-podret uue riwinemise suunas ja sam- muda (jooksta) liihemat teed uuele rindjoo- nele, kus seisma jaada4 Liikumisel iimberriwistamiseks taita seda- sama; tiiwsodur ja ka k6ik teised seda moo- da, kuidas nad uuele rindjoonele jduawad, tahendawad sammu paigal, kuni komando: OTSE! ehk SEIS! antakse. Kui iimberriwistus stlnnib jooksul, jatkab tiiwsodur liikumist taiel sammul, samutigi koik teised sbdurid, peale selle kui nad uuele rindjoonele on walja jooksnud. b) Wiiru rinde poordega aratahendud eseme pihta komandode jarele: 1) wiirg niisuguse eseme pihta — PAk! REMALE! (wasakule). ! 2) joohstes JOONDUl Esimese komando jarele pSorawad k6ik aratahendud suunas; teise komando jarele lahewad (jooksewad) koik kiiresti uuele rindejoonele, joondudes poorde ktilje poole.* 30
Kui рббге .kaigul sunnib, peab parema (wasaku) tiiwa sodur teise komando jarele, koik teised sedamooda, kuidas nad uuele rindejoonele joudnud, sammu paigal tahen- dama, kuni komando: OTSE! ehk SEIS! antakse. d) Wiiru kaarkaiguga wasakult ehk pa- remalt, komandode jarele: 1) wiirg kaares — WASAKULT (pa- remalt)! 2) kHies — MARSH! (kaigul — MARSH!). Komando jarele: wasakult (paremalt), poorab kaarkaigu tiiwa sodur pea piki wiiru rinnet. Komando jarele: MARSH! —algab wiirg kaarkaiku parema (wasaku) tiiwaga, misjuu- res tiiwsodur tale! sammul edasi liigub, ilma teistele soduritele peale surumata. Paigal- seiswa tiiwa sodur tahendab sammu paigal — kui kaarkaiku paigalt alatakse. Kui kaarkaiku liikumisel alati, teeb paigalejaaja tiiwa sodur waikse lookjoone, jarkjargult paremale (wasakule) poordudes, oma liiku- mist kaartiiwa liikumisega nii kokkukolasse wiies, et wiirg alati sirge oleks. Koik teised peawad joondumist rindes (ilma pead рбб- ramata, ainult silmadega joondumise jarele 31
walwates) ja liiguwad seda wahemat sammu, mida ligemal nad paigal liikuwale tiiwale. Kui wiirg tarwilise kaare on ara teinud, antakse komando: SEIS! ehk OTSE! Laskmine. § 69. Wiirust antakse kogu- ning tiksiktuld „Laskemaarustikus" ettenahtud komandode jarele. III. PEATUkK. Riihmaoppus. Koondriwi. Riihma riwistus ja jaotus. § 70. Rtihm riwineb temasse kuuluwate jagude kaupa. Jaod riwinewad kahte wiirgu ja asetuwad korwu, jarjekorra numbrite jarele paremalt wasakule. Jagusid juhatawad nende alalised ujemad; neile abiks maaratakse ala- lised abid. 32
Т а Ч е и d ы 5 ги а г gid * "1 R uhma ude-m _\ч § RCihi-na Cdema эЬ> )ао й! еп. "' <5 Ьо ulema aVj б К а ь *j ©1 с] 511п4 и г кегде. wuul‘i pildui ® К U ы 11 р i I d LU г. фТа^а^агй л w u b р i i d и г © L a * к иг К. К.~ К е г g е к и и b р 'i 1 d uj а Е 3- LabKiurile i a q ui 2 33
(и t&s. IK rida = (Ч, к 15) О О О О О О 4* & 4» ® Ф» о о о о о Ф © © ф ® Ф доооооЗ©е®®6’'ооооод©о®®Ф 1 5 5 Ч
Rtlhm jaotakse kergete kuulipildujate (к. K.) ja laskurite jagudeks. Kuulipildujate jaod kannawad iiksik-numbrid, laskurite jaod paaris-numbrid. a) Riihma harilik koosseis 14 — 20 rida jaguneb neljaks jaoks: 1 ja 3 kuulipildujate, 2 — 4 — laskurite jaod (joon. № 1). Iga kuulipildujate jagu peab koosseisma 4-st reast uhes uhe kerge-kuulipildujaga; riihma iilejaanud sodurid jaotakse Uhetasa laskurite jagude wahel ara. Poolikread jatta jagude keskpeika; tilearune rida teise jakku. b) Riihm 11 — 13 rida jagada kolme jakku (joon. № 2). If I 11-13 r id д - 5 jagu ( % к Ц.) 6©«ф1®£ооооо^©©ф1®^ ^©©©©doooood©©®®^ <7 5 3 4 7 5 J X & 6 35
c) Rohm 8 — 10 rida — kahte jakku (joo- nist. 3). ГГ:“5 S~IO ricta=i,jacju U n / ц _ _ л‘ О1 ь> i c ' 4 d) Koosseis wahem 8-st reast lugeda iiheks jacks (joon. № 4). гл 4 V<3 h e ™ rt u i % r i d a к К ) 1 S ь .1 I I ooceof®* ooeo®G 1 5 S ч § 71. Jagudes loetakse read paremalt wasakule paarideks, komando jarele: jagudes paariks - LOE I 36
§ 72. Riihma iilem (ohwitser) asub seal, kust tai holpsam on riihma juhatada ja taitmise jarele walwata. Riihma ulema abi (alamohwilser) asub riihma wasakul tiiwal esimeses wiirus. § 73. Jaoiilemad asuwad hargriwis oma jagude paremal tiiwal esimeses wiirus; kui rtlhma- ulem riihma paremal tiiwal seisab, asub esimese jao iilem teises wiirus riihma tilema seljataga ja astub tema asemele, kui ruhma Siem riwist lahkub. Komando andmiseks poorawad jaoiile- mad pea piki rinnet ja annawad komandot poole haalega. Jao ulema abid asuwad wasakul tiiwal teises wiirus (waata joon. № 1). § 74. Terwitamine ja piissiwotted taidetakse, nagu iiksik- ja wiiruoppuses maaratud. § 75. Komando jarele: PIKAL1! heidawad m6- lema wiiru sodurid korraga pikali, nende- 37
samade reeglite jarele, kui tlksikdppuseski, ainult eelwiiru sQdurid astuwad uks samm ettepoole. Komando jarele POSTl! astub tagumine wiirg eelmisele ligi. § 76. Kotnandod: WABALTI KOHENDU! ja WAIKI taidetakse samutigi, kui iiksik- ja wiiruSpetuses ettenahtud; komando jarele: KOHENDU! wBiwad jaoiilemad oma mehi iiksikult tile waadata, et tarwilisi korral- dusi teha. ROhma pdorded ja joondumine. § 77. Riihm joondub samade komandode ja- tele, kui wiirgki. Selle juures peawad teise wiiru mehed otse eelmiste seljataga seisma. § 78. Riihma poorded stlnniwad tiksikoppuses ettenahtud reeglite ja komandode jarele. Riihma tais- ja pool-pddrde puhul teise wiiru poole astuwad esimese wiiru sodurid, kui keegi nende ees ei seisa, teise wiirgu (kolm- neli). Rtthma iilem, jao iilem ja kaskjalad, 38
p66rete puhul paremale (wasakule), astuwad iihes pdordega sammu wasakule (paremale); poorde puhul rindesse — astuwad tagasi □male kohtele. Ridade kahestamine ja uhestamine. § 79. Riihma pdorde puhul tiiwa poole wSib ridasid kahestada. Paigal kahestuwad read kolmes taktis, komando jarele: read — KAHEKS1 1) Poorde puhul parema tiiwa poole astuwad teised numbrid sammu paremale (iiks) ja sammu edasi (kaks) — esimeste numbrite joonele ja seawad tagumise jala eelmise jala kSrwale (kolm); teise wiiru esimesed numbrid astuwad esimese ja teise taktiga pool sammu paremale. 2) Poorde puhul wasaku tiiwa poole astuwad teised numbrid sammu wasakule (iiks) ja sammu tagasi (kaks) — esimeste numbrite joonele ja seawad tagumise jala eelmise kSrwale (kolm); teise wiiru esime- sed numbrid astuwad esimese ja tejse tak- tiga pool sammu wasakule. 39
Pool-poorde puhul ridasid ei kahestata; kui nad aga enne pdOret kahestud olid, jaawad nad endisesse seisangusse. Markus: Riwis wahem kui 8 rida ridasid ei kahestata. Jao iilemate abid astuwad sammu paremale ehk wasakule, et esimese numbri seljataha asuda (waata joon. Ns 5). § 80. Read iihestuwad kolmes taktis, komando jarele: read t)H EKS! Selle komtndo jarele astu- wad teised numbrid oma en- distele kohtadele, liikumistega, mis eelmises § maaratud liiku- mistele wastupidised; teise wiiru esimesed numbrid astuwad teise ja kolmanda takti juures oma endistele kohtadele. § 81. Liikumise! kahestuwad ja iihestuwad read samade reeg- lite ja komandode jarele, kui 40 ГП 5 ©id® i d oooo OOOO OOOO о о i s I il, l м ® •©© « S c J Q QQ * i' a OOOO О ООО ООО о 6 д’
paigalgi; selle wahega, et numbrid, kes paigale jaama ehk pool sammu astuma pea- wad, kaks sammu paigal tahendawad. Ruhma harwendamine ja koondamine. § 82. Rtihma harwendamine ja koondamine siinnib wiiruoppuse reeglite ja komandode jarele, misjuures iihe inimese kohta oeldut terwe rida taidab. Ruhma ridades seiswad iilemad harwe-. newad samadele wahedele, kui reamehedki. Kahewiirulise riwi Qmberriwistus iihewiiru- liseks ja Qmberpoordult. § 83. Kahewiirulise riwi iimberriwistuseks uhe- wiiruliseks peab esiti read ara harwendama; ulejaenus stinnib uhte ja kahte wiirgu riwista- mine samuti kui wiiruoppuses; kuid mis seal teiste numbrite kohta Seldud, kaib siin teise wiiru meeste kohta. Pusside hakkipanemine. § 84. Pilsside hakkipanemiseks antakse ko- mando: pUssid — HAKKI! 41
Selle komando jarele esimesel wiirul limber pOOrata; selle jarele seawad iga kaks rida (esimesed ja teised nunibrid) kolm ehk neli piissi hakki, hoolt kandes, et taakide lahendamise ja parade seadmise juures kir- bud kokku ei puutuks. Peale selle riwinewad wiirud: esimene — uks samm eespool ja teine — tlks samm tagapool hakkide joont, naoga rinde poole. Riihma til ema abi, jaoiilemad ja nende abid seawad omad piissid lahemate hakkide najale, kuid iiheski hakis ei tohi rohkem kui 6 piissi olla. Piisside lahutamiseks antakse komando: PUSS1D1 mille jarele koik omad piissid wotawad ja kohtadele asuwad. Markus: Igal soduril peab pusside hakkipanemiseks abinou kaasas olema. Riihma hargriwi liikumine ja suuna muutmine. § 85. Riihma hargriwi liikumised ja suuna muutmine siinniwad samade reeglite ja ko- mandode jarele, kui wiiru liikumised ja suu- na muutmised. Selle juures peab teine wiirg alati kooskdlas esimese wiiruga liikuma; 42
рП 6. о о о о о о ООО о о 1 « 41?1 бс©f©• ©90© 7 5 з ч б О О О О о * эооооо kui aga liikumine teise wiiru poole stlnnib, siis iimberpoordult. S6du- rid pea wad rindes ja ridades joonduma. Kolonn, tema riwista- mine, umberriwista- mine ja harutamine. § 86. Riihm riwineb ai- nult jao kolonni. Selles kolonnis seisawad jaod uksteise taga jao ula- tusel. § 87. Olemad jao kolon- nis asuwad paikadel, mis neile hargriwis maaratud ja joonistu- ses aratahendud (joo nistus № 6). § 88. Kolonniw6ib riwis- tadahargriwirindesuu- nas ehk suuna muut- misega uhe ehk teise tiiwa poole. 43
§.89. Hargriwi rinde suunas wdib kolonni ri- wistada ainult edasiliikumisega ehk kaigui, iihel ehk teisel tiiwal seiswa jao jarele. Sel- leks annab riihmaulem komando: 1) rUhm par emalt (wasakult) —JAGU- DENA1 2) ktlies — MARSH I (kaigui — MARSH I). Teise komando jarele laheb aarmine pa- rem (wasak) jagu otse edasi; teised jaod, poordudes poolpooret paremale (wasakule), liiguwad algjao taha ja algjao taha jdudes pdorawad jarkjargult rinde suuna poole. § 90. ringi suunas riwistakse kolonni pai- gal ja liikumise!, komando jarele: 1) jagudena wasakult (paremalt) — KAA- RES! 2) ktlies — MARSH 1 (kaigui-MARSH!). Teise komando jarele teeb iga jagu */1 ringi suuruse kaarkaigu, mille jarele riihma fflem komando annab: 3) riihm — SE1S1 ehk OTSE! § 91. Riihma iimberriwistus jao kolonni, kui riihm ridadena paremale (wasakule) on рббг- 44
dud, siinnib fagude iiheajalise ridanemisega wasakule (paremale) Selleks annab rtihma ttlem komando:. 1) read — UH EKS! (kui read kahestud olid); 2) jaod, rtdane — WASAKULE! (pare- male) ; 3) hates — MARSH I (kaigul—MARSH 1). Komando jarele: MARSH! ridaneb iga jagu nii, nagu wiiru6ppus.es ettenahtad. Kui see iimberriwistus kaigul siinnib, an- nab riihmaiilem peale iimberriwistuse Idppu komando: rUhm — SEIS! ehk OTSE! § 92. Kui jao kolonni ridadena tahetakse edasi wiia, annab riihmaiilem komando; 1) rilhm parent — POOL! 2) jagudena Izaares—PAREMALT! (wa- sakult). 3) Wes-MARSH 1 (kaigul—MARSH!). Wiimase komando jarele algawad koik jaod kaarkaiku. Kui algrida nSutawa kaare teinud, annab riihmaiilem komando: 4) OTSE! 5) read — KAHEKS I (kui waja). 45
§ 93. Kolonn hargneb algjao jarele. Selleks annab riihmaulem komando: 1) riihm, riwine wasakule (paremale)! 2) kales - MARSH! (kaigui - MARSH!). Kui harutamine paigal siinnib, poorawad teise komando jarele koik jaod, peale kolonni algjao, pool-poordes wasakule (paremale) ja algawad liikumist; oma ees seiswa jao wasaku (parema) tiiwa tagant walja joudes, poorab iga jagu rinde suuna ja jaab riihma rinde joonel seisma. Kui harutamine kaigui siinnib, tahendab algjagu teise komando jarele sammu paigal. Sedamooda, kuidas tagumised jaod algjao joonele walja jduawad, tahendawad nad omakorda sammu paigal ja joonduwad alg- jao jarele. Kui riihm tertfelt walja riwinenud, annab riihmaiilem komanbo: riihm—OTSE (ehk SEIS) 1 Jooksul riwinedes (paigal ehk kaigui) jooksewad tagumiste ridade s6durid ise kii- r e 11 oma kohtadele hargriwis; kaigui jat- kab algjagu tait sammu. 46
§ 94. Ridadena paremale ehk wasakule рбб- ratud riihma harutamiseks p66rde saunas annab riihmattlejn komando: 1) read — CHEKSI (kui nad kahestud olid); 2) riihm ridane wasakule (paremale)! 3) hazes (jookstes) — MARSH! (kaigul — MARSH! ehk jooksul — MARSH!). Wiimase komando jarele riwinetakse nii, nagu wiiruBppuses Sratahendud. Kolonni liikumised ja suuna muutmine. § 95. Kui kolonn otse liigub, peawad tagumiste jagude read eelpoolsetest kindlaksmaaratud kaugusel liikuma ja ridades joonduma. Kui kolonn pool-poOrdes liigub, jaawad jaod tiksteisest sama kaugele, kui harilikult, ja joonduwad nii, nagu wiirudppuses ara tahendud. § 96. Komando jarele: paremale (wasakule) — WAAT(a)l taidetakse sedasama, mis dksikoppuses ara tahendud. 47
§ 97. Kolonni suuna muudetakse -edasiliiku- misega ehk kaigul, jagude jark - jargulise kaarkaiguga. Selleks annab riihmaiilem ko- mando : 1) rilhm, paremalt (wasakult)-KAARESI 2) hates — MARSH! (kaigul-MARSH!). Teise komando jarele algab algjagu kaarkaiku; kui ta noutawale paigale joud- nud, annab riihmaiilem komando: 3) OTSE! Teised jaod algawad (jatkawad) liikumist riihmatilema teise komando jarele ja, jark- jargult sellele kohale joudes, kus algjagu kaarkaiku tegi, poorawad omakord kaares. Riihmriwi jagudena. Oldised alused. § 98. Ruhm riwineb .jagudena" iihte ehk kahte joonde igasugusest ruhma riwist, paigal ja liikumisel. § 99. See riwistus siinnib alati suuniwa jao jarfi’e. 48
Seesuguseks on: Riwistusel paremale — wasak jagu, riwistusel wasakule — parem jagu, ri- wistusel uhte joonde-^keskmine jagu; kui see riwistus jao kolonnist siinnib, on suuniwaks algjagu. § 100. Jaod riwinewad wiirgudesse, wiirud — „noolriwisse", s. o. wiirud poordud liiku- mise suunas, laskur laskuri taga ilma waheta. Jagude riwistus „noolriwisse11 siinnib alati jao keskelt ja jargmiselt: esimesena astub walja parempoolne teine rida, tema jarele parempoolne rida, selle jarele kolmas ja siis wajakpoolne rida (waata joon. № 7). § 101. Peab hoidma, et jagude pead ei asuks flhel joonel; soowitaw on alati murdjoon ja taielik maastiku kasutamine. § 102. Riihma riwistamiseks jagudena uhte joonde paigal annab riihma iilem ko- mando : riihm, jagudena Uhte joonde, 100 (naitlikult) meetri wahedele, keskelt (teise ehk kolmanda jao jarele), jookstes—MARSH!
Selle komando jarele suuniw jagu, asu- des noolriwlsse; teeb oma ette 10 sammu (?7. Г'-K jao rivinemine кооп- dud rivisi — rl и о о I r i м i 55 e ? 4 к. K. j. uiam Q> (•)’ s? i. : «© d) i К К I U18 m © w®© ? 5 5 ч 50
ja jSeb seisma. Teised jaod, noolriwisse asu- des, wStawad maaratud wahed. § 103. Riihma riwistamine jagudena uhte joon- de liikumise! siinnib nendesamade ko- mandode jarele. Suuniw jagu asub noolriwisse ja liigub edasi. Teised jaod, asudes noolriwisse, jook- sewad kiirtena onia kohtadele, maaratud kaugusi w5ttes ja liikumist jatkates. § Ю4. Ruhma riwinemine jagudena kahte joon- de siinnib iihele poole, kas paremale ehk wasakule. Kui ruhmas neli jagu, loowad kerge-kuulpilduja jaod esimese joone ja laskurite jaod teise joone, moodustades esimese joonega malekorra. Kui riwinemine siinnib paremalt. loo- wad jaod malekorra paremalt, kui wasakult —- malekorra wasakult. Kuid maastiku olud, lahingukord ja wastase tuli woiwad jagude ulemaid sundida asetust teises joones was- tawalt muutma. Kaugusi joonte wahel ei mdarata, nemad olenewad maastikust, wal- gustusest ja olukorrast — lahtisel maastikul 51
normaalselt 150 — 200 meetrit, kiinklisel luhemad. Kui on wdimalik, peab puudma esimese le joonele w6imalikult lahemale asuda. § 105. Riihma riwistamiseks jagudena kahte joonde paigal annabruhmaiilem komando: Riihm, jagudena kahte joonde, 120 (nalt- likult) meetri wahedele, paremale (wasakule) jookstes — MARSH I Selle komando jarele teeb suuniw jagu, asudes noolriwisse, oma ette 30 sammu ja jaab seisma. Esimesse joonde kuuluwad jaod, asudes noolriwisse, wotawad maara- tud wahed ja peatawad iihel joonel suuniwa jaoga. Teise joonde kuuluwad jaod. liikudes ainult 10 sammu ettepoole, loowad nool- riwl ja asuwad oma kohtadtle, w Ottes maaratud wahed (waata joon. № 8). § 106. Riihma riwistamine jagudena kahte i о о n d e 1 i i к u m i s e I siinnib nendesamade komandode jarele. Suuniw jagu, asudes noolriwisse, jatkab liikumist. Esimesse ja teise joonde kuulu- 52 . ’
wad jaod, jookstes kiirtena laiali oma koh- ladele, moodustawad „noolriwi" ja w6tawad mSaratud wahed. § Ю7. Riihmariwine- к. К misel Jagudena" walibrtihmaiitem otnale koha, kust tai hdlpsam rtih- majuhtidajaroo- du iilemaga sidet pidada. Riihma tilemi- nekul „ riwi'sse jagudena" astu- wad riihmatilema juurde riihma kasqalad — kfts- kude ja teadete edasiandmiseks. if 8 n 0 ol ГI \li 5. к К j ui e m © <> § 108. Riihma kogumlseks „riwist jagudena" astub rtihmatilem kohale, kuhu riihm ko- guma pe«b, naoga nouetawas suunas, ja annab wastawa leppemargi. 53
Leppemargl jarele jooksewad jaod lahe- mat teed riihmaulema juurde ja riwinewad jao kolonni. Laskmine. § 109. Riihma hargriwist antakse tuld: a) koond- riwist — ainult kogutuld, seistes ehk pdlwelt; b) lahkriwist — kogutuld ja iiksiktuld, seistes, polwelt ehk pikali. § no. Laskmine ja laskmise lopetamine siinni- wad komandode ja reeglite jarele, mis laske- maarustikus iiksik- ja wiiru6ppuse kohaselt kindlaks maaratud, jargmiste enmditega: a) Komando jarele: RLIHMI laheb riihma- iilem riihma taha ja asub niisugusele kohale, kust tema komandot paremini kuulda о leks ja kust ta paremini laskurite ja tule taga- jargede jarele wdiks walwata;' tagumise wiiru sodurid astuwad iiks samm wasakule ette, esimese wiiru sQdurite wahekohta; komando puhul LAMADES! astuwad nad esimese wiiru sQdurite wahedesse. b) Laskmisest wStawad osa ka jao Qle- mad ja nende abid. 54
d) Komando jarele: KUKK! ehk PAD- RUN1D WALJA!„(kui lamades last! — ko- mando jarele: PUST1!) asuwad k6ik jalle oma kohtadele. II. jagu. Lahingkord. Oldised alused. § 111. Manoowerdamiseks waenlase tule all on jalawae lahingkorraks rinnetpidi ja suga- wusse jaotud kord, milte algiiksuseks esi- joones tegutsewates roodudes on kergekuuli- pilduja (automaatpussi) ning laskurite jagu. § 112. Jalawae tahtsamaks tuleriistaks on kerge- kuulipilduja ning automaatptlss. Siit jargneb, et jalawae tulejdud peitub kerge- kuulipildujates ning automaat- piissides, 1 б 6 g i j 6 u d — laskurite arwus. 55
§ 113. Pealetungimisel, kui olewate teadete jarele on saabutud wastase tule m6ju piirkonda, peab edasiliikumise korra niisuguseks moo- dustama, et wastase akilinetulelOok ei woiks pealetungiwaid osasid surmawait tabada. Selle arahoidmiseks peawad esijoones tegut- sewad riihmad, wastese tulepiirkonda sattu- des, niisugusesse korda tilemint ma, mis oleks liikuw, hasti kohanew maastikule, raskelt waadeldaw ohust ja maastikult, wahe kan- nataw wastase suurtiiki- ja jalawae tule all ning mis w6imaldaks kiireft ahelikku pais- kamist ja wiibimata tulewditluse algamist. Nendele nSuetele wastab riihma „r i wi s- tus jagudena”, jaod — „noolriwis" (waata joon № 9). Ahelriwi (ahelikku) tarwitakse selleks, et waenlast tulega paremini tabada, laskuritele tuleandmiseks wSimalikult soodsamaid tingi- musi luua ning kaotusi waenlase tule all wahendada. § П4. Pdhimottelikult annab tuld ainult tule- joonel asuw ahelik. 56
Laskurite jaod anna wad ainult tegelikku tuld, s. o. kui kindel lootus margi tabami- F^uhma ianinqn noi'ra liiKumine rf u n । fule at mi $ e. n i KKj f^uhnia uiem uhe oma ita ь Kjala d eja к К. j b e о seks on. Laskurite jaod astuwad harilikult tulewditlusse siis, kui nad esimese joone 57
— kerge-kuulipilduja jagude joone — wal- dawad, s. o. kui nad lahedamaa woitlusse astuwad. Suurematel kaugustel peawad laskurite jaod tulewditlust ainult siis, kui tuleb tegut- seda taiesti lahtisel maastikul, et mitte lasta end lima wastupanekuta tappa. Kus aga laskurite jaod kaitseid leiawad, seal anna- wad nad tulewoitluse file kerge-kuulipildujate jagudele ja raskekuulipildujate riihmadele, ise wStawad taieliku kaitse ja waatlewad tule tagajargede jarele, et, Sigel ajal soodsat silmapilku tarwitades, waenlasele nii lahe- dale jduda, et „lahed?maa woitlus" woima- lik oleks. Olemate iildised kohused lahingus. § 115. Iga iilem peab: a) aru saama selle waeosa tegewuse otstarbest ja tilesandest, miJle hulka temale otsekohe alluw osa kuulub, ja koike oma joudu ning woimu temale taita antud lahinguiilesande paremaks saawutamiseks tarwitama; 58
b) oma kasualustele kasutaitmises, wah- wuses ja wastupldawuses eeskujuks olema; d) hoolt kandma, et kasualused tege- wuse otstarbest ja olukorrast aru saaksid; neid iseseiswale tegewusele ergutama ja flhtlasi neilt tapipealset kasutaitmist ning kohustest kinnipidamist noudma; e) walwama, et keegi kasualustest ilma kasuta ehk lubata lahingust ei lahkuks; f) oma piirkonnas wahetpidamata wal- wet korraldama — waenlase tegewuse ja maastiku jarele — ees, tiibadel ja taga; g) walwama, et kuulipildujatel ning las- kuritel alati nfiuetawal maaral padrnnid oleks, ja aegsasti padrunite tagawara taien- damise eest hoolitsema; h) kui tema piirkonda ehk selle lahe- dusse miinipilduja ehk suurttikk walja nihu- takse — ilma kksku ootamata kohe abinbud tarwltusele wbtma, et waenlane neid akit- . selt ei saaks ara wotta; i) kiiret iihendust oma lahema iilemaga korraldama, iihtlasi sidet pidama iihistoota- mise otstarbel naabruses tootawate osadega; k) oma waljalangemise juhtumiseks ase- mikud maarama, selle jarele walwama, et 59
female alluwate waljalangenud ulemate ase- mele wiibimatult asemikud astuksid; 1) kui aega ehk wBimalust pole wane- malt ulemalt kaskusid ehk juhatusi saada, iseseiswalt talitama, et iildist eesmarfcj, ning waenlase hawitamist saawutada. § И6. Rtihmatilema kohus on: a) riihma tuld, liikumisi ning tegewust juhtida, riihmale antud iilesannet ja roodu- ulema korraldusi juhtnOoriks wdttes; b) paigalolemise ajal kSige parema maastikule kohanemise eest hoolitseda; kui waja, siis oma p/irkonda kindlustada; d) wastase tulistamiseks markisid katte naidata, maarata, kui tarwis, sihingu kor- gust ning missugust tuld anda; kui lahingu olukord nduab, siis otsekohest tuleandmist jaoulemate ja lahedamaa woitluses rea- meeste eneste hoolde anda; tuleandmist Ibpetada, kui olukord seda nouab; e) riihma edasiliikumise juures jagudele seisukohad katte naidata, liikumise suuna ja suuniwa jao kindlaks maarata, edasi- liikumisel jagude kaupa ara maarata jagude liikumise jarjekorra; 60
i) tormijooksul loogi eesmSrgi ja hoobi suuna katte naidata, isiklikult oma riihma edasi wiia ja esimesena peale tormata. § И7. Kerge-kuulipilduja ning laskurite jagude fllemate kohbsed on: a) Jagude iilemad on jalaw&e lahingu labiwiimise tugedeks ja seeparast tahtsamateks noore- mateks iilemateks moodsas lahingus. b) Niikaua, kui lahingu olud riihma- ulemale wSimaldawad riihma juhtidd, wiib jao iifem k5ik rlihmaiilema korraldused ilm- tingimata labi. Ta kannab hoolt selle eest, et side riihma iilemaga wSimalikult kauem alal hoitaks. d) Pealetungil, osawalt maastiku olusid kasutades, wiib ta oma jao edasi waenlase peale, olles waimustud katkestamata ihkest waenlasega rind rinna wastu saabuda. Kas sunnib see kogu jao edasijooks- misega jark-jooksu^ega, roomamisega, iiksik- laskurite jark-jooksudega warjendilt warjen- dile, ehk teist wiisi, peab jaoiilem ise otsus- tama, wastawalt lahingu olukorrale. 61
Raugemata tahtega peab ta putidma oma jagu ikka edasi ja edasi wiia, teda kindlais ohjes pidsdes. Ta t66tab naabrijagudega kooskSlas, teineteist tulega ja liikumisega toetades, waldab maastiku kohti |a esemeid, mis tugikohteks oma ja naabriosade edasiliiku- misel woiwad olla. e) Jagude omawaheline tuletoetus on ilmtingimata tarwilik; selle teostamise eest peawad jaoiilemad alatasa hoolitsema. Teineteist tuleandmises ei tohi segada. f) Kord waenlase seisukohta sissemurdnud, peab jao u I e m oma jaoga wallatud esem^sse ehk maastiku kohta jaama, juhtugu к б r w a 1 ehk taga mis ] u h t u b. See on moodsa lahingupidamise peatingimus. g) Kaitsel on tema puha kohu- seks ka kdige mSjuwama wastase tule all temale alluwaid lasku- risi 6igele tulejoonele waljatuua. h) Omas piirkojinas peab ta kunni wiimse laskurini piisima, s.undigu naabruses ja taga, mis tahes. 62
Ta peab teadma, ettema ptisi- wusest kogu kaitsejoone kaes- hoidmine ja taga siw6tmine о 1 e n e b. i) Jaoiilem peab molstma ulesande piiri- des iseseiswalt talitada, Ta jagab uksikute laskurite wahel, nende iseloomu ja wbimete kohaselt, tilesanded — ja juhatab wbitlust. Tema asetaitja peab taielikult eelseiswa woitluse labiwiimises orienteeritud okma ja ulema eel korraldusijatoOsid aitama labi wiia. k) Kohtsoja oludes peawad jaotilemad ilmtingimata kindlasti lahtekohti, pealetungi- miseks walituid teesid tundma; nad peawad tutwustud olema waenlase^ kindlustuste „krokii-kaartidega" ja ohu tileswdtetega. 1) Margl.sihingu ja tulistamise alustamist, niikaua kui lahinguolud seda lubawad, mak- rab riihma iilem. Siin aga tuleb tihtipeale jao ulemal, isekranis kerge-kuulipilduja jao iilemal, iseseiswalt talitada, sestlahingu miira, lai rinne ning wastase tule mbju saawad takistama riihma iilemale tule juhatamist. Tuleandmisel lahedamaa woitlusel tuleb jao- iilematel taitsa iseseiswalt tegutseda. m) Kerge-kuulipilduja jao Iilem peab oma wtlgewat tuleriista olukorra kohaselt wbima- §3
likult m3juwamalt tarwitama. Ta peab too- tama liihikeste tulelodkidega, tabama kiirelt kaduwaid kasulikke marke, olewal silma- pilgul kardetawamate markidega woitlema ja tegutsema taies kooskdlas teiste kuuli- pilduja jagudega ja raske-kuulipilduja ruh- madega. '§ И8. Kerge-kuulipilduja ja laskurijao iilemate abide к Oh us on: Walwata selle jarele, et kciki riihma ja jao tilemate kaskusid wiibimata ja tapipealt taidetaks, sihingud Sieti seataks, Sieti s'hitaks, osawalt maastikule kohanetaks; walwab oma jao laskurite liikumiste ja ’tegewuse jarele, on neile igas asjas eeskujuks. Jark- jooksul uhe kaupa jookseb wiimasena ja walwab selle jarele, et keegi maha ei jaaks. Ta peab alati teadma, kus keegi tema jao laskuritest asub, mis teeb ja kui palju padrunid iga jao laskuril ehk kerge-kuuli- pildujal on. § И9. , Reamehe kohused lahingus: a) Oma jao, riihma ning roodu lahingu- iilesandest aru saada. 64
b) .A!ati oma jao seltsimeestega sidet pidada, ahelikku mooda kaskusid edasi anda; waenlase ja naabrite tegewuse jarele wal- wata ja koiges, mis nahtud, oma jao iilemale ehk tema abile teatadj. d) Igal juhtumisel oma lahemaid kaas- waitlejaid aidata, millega woimalik: tulega, labidaga ja muuga, olukorra tingimuse koha- selt, nagu nait. mone raske takistuse ehk tokke waldamisel. e) Ta ei tohi milgil tingimisel omawoli- liselt oma kohalc lahkuda. Haawatult oma kaaswoitlejaid nende otsekoheste uldsannete taitmisel mitte eksitada, waid lahemale iile- male teatades, tema boaga sidumispunktile mirtia ehk lahemasse warjulisse kohta ara roomata ja sanitaare oodata, padrunid aga naabritele tileanda. g) Omale kohta walida, mis kattenaida- tud margi pihta laskmiseks monus ja waen- lase silmade ning tule eest woimalikult warjatud oleks; selle jacks woib naabrite wahele jaades ennast ettepoole, paremale ehk wasakule nihutada, ainult seda silmas pidades, et iildine aheliku rindsuun selle labi ei muutuks ja see naabrite legewust ei segaks; oma kuulipiidujale ja enesele kaasas- 3 65
olewate tooriistade, mullakoti j. n. e. abil waenlase silmade ja tule wastu warju ehitada. h) Tuld awada iilema komando ehk kasu jarele. Wiiesaja meetri kaugusel waenlasest, kui keelatud ei ole, iseseiswalt tuld awada, markisid ja tulekiirust oma algatusel walides. i) Tuleandmisel igal juhtumisel tahele- panelikult sihingut seada ning hdolega sih- tida, oma padrunitagawara hoida ja selle taiendamise eest hoolitseda; riwist walja- langenud laskurite k£est padrunid arawotta; kui padrunite tagawarast pool aratarwitatud, sellest jao iilemale wiibimata teatada. k) Riihma ehk jao iilema. wile jarele kohe tuleandmine seisma jatta. 1) Jao ehk riihma koosseisus edasiliiku- des, tilema poolt kattenaidatud suunast hoolega kinni pidada, niisamuti ka suuniwa osa pool olewa naabriga kastud wahet pi- dada, selle juures siiski maastiku omadusi warjatud liikumiseks kasutades; kerge-kuuli- pildujat ehk piissi nii kanda, kuidassoodsam. Jarkjooksude juures osa koosseisus ko- mando jarele: EDASI! JOOKSTESI kiirelt files karata ja kattenaidatud eseme juurde ehk maaratud suunas edasi jooksta, Komando 66
jarele: SEIS! otsekohe ntaastikule kohaneda, nagu punkt „g“ maUratud. Ukshaawal, jookstes ehk roomates, liikuda maaatud kohale iseseiswalt, koige siindsamat teed kattenaidatud suunas ja ajutisi puhkekohti walides. m) Tormijooksul, komando jarele: KAL- LALE! kahku files karata ja ulema poolt kattenaidatud suunas edasi liikuda, kaigu peal waenlase pihta kasi-granaate pildudes. Komando jarele: HURRAA! koigest joust hurraa - hiiudel waenlasele taagiga kailale tormata, jooksu peal lahema iilema juurde koondudes. n) Kui aega ehk wBimalust ei o’e kas- kusid (komandosid, marke) oodata, iseseis- walt tegutseda, eesmargi saawutamiseks ja waenlase hawitamiseks. o) Kui waja — reast waljalangenud iilema kohustetaitmisele asuda ja tema poolt algatud asja edasi wiia. Laskurite jagude tegewus lahingus. § 120. Laskuritejaomanoowerdamineseisabliiku- mises edasi ehk tagasi, sammu ehk jooksul, liikumises rinnetpidi ja suuna muutmises. 67
§ 121. PdhimSttelikult manoowerdab laskurite jagu riwistatuna „noolriwisse";maastiku isearaldused woiwad nouda ehk lubada teist riwistust. Sattudes waenlase tugewa tule alia, ehk liikumisel tiiwa poole tema rinde laheduses, olles maastiku oludega mitte kaitstud, nih- kuwad jao laskurid edasi kas jark-jooksu- dega ehk roomates, laskur laskuri jarele 20 — 35 meetriliste wahedega. Sei wiisil edasi liikudes, kannatab jagu kbige wShem kaotusi, kohaneb hasti maas- tiku le ja on raskelt waadeldaw. Liikudes niiwiisi tiiwa poole ja saabudes waenlase lahedusse, luuakse ahelik jao lihtsa poor- dega paremale ehk wasakule. Jao liikumisel „noolriwis" liigub kbige ees jao iilem, wiimasena — tema abi. § 122. T ulewoitluse pidamiseks paiskuwad lasku ri jaod ahelikku, laskur laskurist 5—6 sammu. Niisugune ’askurite asetumine woimaldab neile liikumise wabadust, tuleriistade taielikku kasutamist ja osawat maastiku tarwitamist. 68
§ 123. Paiskumine ahelikku woib stindida igal kohal, igast riwist ning igast asendist, kiirelt, tales korras ja hauawaikuses. § 124. Paiskamiseks ahelikku snnab jao Iilem komando: KOHALE! mille jarele laskurid paiskuwad ahelikku keskelt ehk es’mese ja- rele, uks pool paremale ja iiks pool wasa- kule, 5 — 6 sammu tiksteisest, suunas, kuhu jao iilem waatab ehk naitab; oma kohtadele asudes, laadiwad tuleriistad ja seawad end laskewalmis (waata joon. № 10). § 125. Peale tule awamist siinnib edasiliikumine hiipetega, kas terwe jaoga ehk iihekaupa, aga ikka tule toetusel, kas naabrite ehk oma jao osa laskurite poolt. Huppe pikkus oleneb maastiku omadus- test. Pikad hupped on soowitawad, kuid maastiku olud ja waenlase tule moju saa- wad tihti sundima ka liihikesi hiippeid tegema. § 126. K6igi liikumiste juures peab ahelik katte-, naidatud suunast tapipealt kinni pidama; 69
ННо. paisramine’ дИеЬкки • К. К. J Ц qg '. : / ’ J 1 ‘ ''
laskurid pea wad omawahel sidet pidama ja ja il.ua kasuta maastikule kohanema. § 127. Ahelik woib liikuda kaies ehk jark-jook- sude wiisi; wiimasel juhtumisel terwe jaoga ehk iihekaupa. Peale selle woiwad kowa mle all laskurid monest tugewalt tabatawast kohast looka mooda jooksta ehk file roo- mata. Liikumise wiisi mharab jao tilem. Laskurid kannawad kuulipilduj aid ja piissa, nagu kellegil soodsam on; piissidel pea wad kuked kaitsewinnas olema. § 128. Selleks, et jao ahelikku kaies edasi wiia, ISpetab jao iilem tuleandmise, seletab, kuhu liikuda, ja annab komando: 1) Kukk! 2) Niisuguse eseme pihta! ('ehk ininu jUrele!) 3) Jagu — EDASI I Wiimase komando jarele tousewad las- kurid kohe iilesse ja lahewad, kuhu kSstud. Jao seismajacmiseks annab jaoiilem ko- mando: jagu — SEIS! Seismajaamisel kohanewad laskurid maastikule. 71
§ 129. Jao liikumiseks jookstes annab jaoiilem komando: edasi — JOOKSTES! § 130. Jark-jooksuks iihekaupa ehk edasiliiku- miseks roomates, maarab jaoiilem jarjekorra ja jookseb esimesena uuele kohale. § 131. Tagasi liigub ahelik sama kawa jarele, kui edasigi. Liikumiseks tagasi antakse ko- mando: TAGASI! Enne liikumist juhatab jaoiilem seisukoha ehk joone katte, kuhu ahelik peab asuma. § 132. Jao aheliku suuna muutmine (kaies, jooks- tes ja roomates) terwe ahelikuna korraga, kohal ja liikumisel, siinnib aheliku liikumise ja koondriwis ettenahtud suuna muutmise reeglite jarele. § 133. ,Kui waja on iihekaupa jark-jooksudega aheliku suuna muuta, maarab jaoiilem suu- niwa laskuri ja jarjekorra suuna muutmiseks. 72
§ 134. Sissemurre waenlasesse — tormijooks — peab jao laskurite poolt korraga, laetud tu- leriistadega, piissidele ktllgepandud taakidega ja taieliku waimlise otsustawusega labiwii- dama. Tormijooks sunnib mehise „hurraa* hiiiidel. Isearalistel juhtumistel, naituseks akilisel sissemurdel waenlasesse, peab taagi- look ilma „hurraa" htitideta siindima, et labimurde koha naabruses olewate waenlase osade tahelepanu mitte ergutada. § 135. Kui jao ahelik waenlasele wiiekiimne meetrini on lahenenud, woib otsekohe koha pealt taakidega waenlase peale tormata, kasi- granaate 1ema pihta pildudes. Enne tormijooksu naitab jao iilem las- kuritde liikumise suuna katte. § 136. Tormiiooksuks annab jaotilem komando: KALLALEI ja 50 meetrilt — HURRAA! § 137. Aheliku kogumiseks lopetab jaoiilem laskmise, kui tuld anti, annab komando: 73
M1NU JUURDE! ise naoga sinna poole seisma jaades, kuhu jao rinne peab riwinema. Selle komando jarele koonduwad lasku- rid jooks'es jao ulema seljataha ja riwine- wad „noolriwisse". Kerge-kuulipilduja jao tegewus lahingus. § 138. Kerge - kuulipdduja jaod, kui kergcsti liikuwad ja kowatulewoimsad, loowad jala- wae pealetungimise „luukere". Nemad peawad tulewOitlust ilma laskurite jagudeta ja nouawad ainult ettenihutud wai- kest kaitset. § 139. Pealetungimisel hiiliwad eesolewad kerge- kuulipiIduja jaod—>pealetungi ktiiined — maAstikku hoolsalt kasutades, v Simalikult waenlasele lahemale ja awawad akki tule tema pihta. Tuld peab awama wOimalikult mitte kaugemalt kui 700—800 meetrilt, Nemad toetawad laskurite „lahedamaa w6itlust“, tormijooksul jargnewad otsekohe waenlasesse sissemurdnud laskurite jagudele, et edu latendada ja temale tagatist luua. 74
§ 140. Kaitsel loowad kerge-kuuli^ildujate jaod wastupanu aluse, nad anna wad tuld kuni wiimse padrun ini, sellega oma osadele aega andes wastu- loogi korraldamiseks. Kohtsojas woimaldawad nemad laskurite arwu kokkuhoidu, ilma et tulejoont norges- taksid. § 141. Kerge-kuulipilduja jaol on needsamad ahelikku paiskamise wormid ja manoower- damise wiisid, nagu laskurite jaolgi; ja neid ei pea mitte laskurite jaost ara tundma; igatahes on laskurite koondumine sihturi juurde kowasti keelatud (waata joon. № 10 ja № 11 — lisas). Kui kerge-kuulipilduja rikki laheb, tootab tenia jagu, kui laskurite jagu. Kui kerge-kuulipilduja jagu iseseiswalt lahingusse astub, loowad tagawara kuuli- pildurid kuulipilduja kuljekaitse ootamatuste eest ja peawad silmsidet jaoiilemaga. Markus: Peab kandmise juures hoolit- sema, et kuulipilduja wastase piiluritele ja waatlejatele silma ei torkaks. 75
§ 142. Kerge-kuulipilduja laseb tile laskurite peade siis, kui see ka pussile woimalik on. Poolpoik- ja poik-tuli — reeglina — on kerge-kuulipilduja loomulik tulistamise wiis (waata joon. № 12). rf-ii Kahc ruhma г, К jaguda Ы nd mi ь c. nord. Ainult isearalistel juhtumistel tulistab kerge-kuulipilduja otse oma ette; pohimotte- likult tulistab tema naabripiirkonna ees ole- wat wastast. Seesuguse naabruses seiswate kuulipildujate tegutsemisega saawutakse iga piirkonna ees flankeeriwat poolp6ik-tuld ja risttuld (waata joon, № 12). 76
§ 143. Isegi koige arusaamatum laskur peab wahet tegema kerge-kuulipilduja laskesuuna ja pealetungi suuna wahel; esimene on sihitud poolpoigiti wastase rinde poole, teine otse tema rindesse. Laskurite iseloomus on piitid lasta liikumise suunas ja, teisest ktiljest, jooksta laskmise suunas, milles on tingitud hadaoht, et mainitud kerge-kuuli- pilduja tulistamise wiisil wbiwad ettetulla soowimata rinde suuna muutused ja eba- loomulikud laskurite koondumised huni- kuisse; selle arahoidmiseks on tarwilik hoolasrahuaegnewaljabpetamine. Ainultlahe- damaa tulistamisel risttuld saawutades, sunni- wad kerge-kuulipildujate kuulide wihud nende wahe kohal waenlase poole tormawaid las- kurisi koomale tdmbuma, 'mis aga taagi- loogiks kasulik. § 144. Seesugusel kerge-kuulipildujate tulista- misel peab reegliks olema, et tulistades wastast naabripiirkonna ees, peab tule- andmist algama kaugemast tiiwast ja wiima seda oma eite, s. o. kaks korwuti seiswat koos- too.awat kerge-kuulipildujat, toetades wastas- 77
tikku teineteist, wastase tulistamisel hajuta- wad (wiiwad lahku) oma kuulide wihud, ku’d ei koonda neid (waata joon. № 13). O. kerge-kuulipilduja jac watud ja waljaopetud tuli otsekohe kutsuks § 145. . Kerge-kuulipil- 'd dujate flankeeriwat, s. o. poolpoik-tuld peab niiwiisi kasu- tama, et iikski ker- ge-kuulipilduja ehk laskurite jagu ei tormaks edasi en- nem, kui naabruses olew ja temaga koostootaw kerge- kuulipilduja jagu pole wStnud poik- tule alia seda was- tase piirkonda, mil- le peale tormab toetaw jagu. § 146. К ° J Riihma molemad •d peawad niiwiisi kas- olema, et tihelt algatud esile teise jap tule. 79
Siit iargneb, et kui iiks kerge-kuulipildu'a jagu tahab htippe edasi teha, annab ta rea liihikesi tulelooke, luues tokke- (suruwat) tuld naabrijao ees asuwa wastase piirkonna pihta; naa-ber wastab otsekohe samasuguste lahikeste lookidega, tulistades oiralt poolt Seda wastase piirkonda, mis asub esimese jao ees. Kui niisugune wastus saadud ia kindel ollakse, et naaber walwel, siis an- nab pealetungimist kawatsew jagu lepitud arwu liihikesi tulelooke, mille jarele naa- ber awab tpkke- (suruwa) tule pealetungija tes asuwa piirkonna pihta. Kui hiipe tehtud, annab pealetungija jagu lepitud arwu liihikeste lookidega sellest teada teda toetawale jaole. Ainult siis, kui kerge-kuuli- pilduja jaod m 6 i s t a w a d ja s nu- ll a w a d niiwiisi tootada, w6ib nende ettewalmistust taielikuks luge da. § 147. Tuleandmine algab sihingh katsumisega j,punkt-tule* („koondtule") abil ja laheb tarwiduse korral kiilwtule peale iile, „rinnet- pidi" ehk stlgawusse. 79
§ 148. Tulistamisel on liihikesed tuleloogid reeg- 1 ks ja wastawad taielikult riista omadustele. Kui mark kasulik ja walgustus he a, siis woib ka kestwamat tuld anda. Uikumisel waenlase laheduses, postil ja siis, kui sihtur iiksinda asub, peab, kuuli- pilduja stisteemi kohaselt, lint, kassett sees (peal)olema, et sihtur kohe tuld woik's awada. Kaigu peal annab sihtur tuld ainult koige lahedama maa pealt, naituseks: tormijook- sul, kaewikw6itlusel j.n.e. » § 149. Kerge-kuulipilduja jao riwid ja iimber- riwistused on nahajoonistustel №№ 4, 7 ja 8. § 150. Kerge-kuulipilduja jaod, astudes tulewoit- lusesse, paiskuwad ahelikku 8—10 sarnmu- liste wahedega. Kerge-kuulipilduja jao pealetungi wiis. § 151. Kaotuste arahoidmlseks peab igaljuhtu- misel noudma, et kerge-kuulipilduja jao meeskond ei koonduks oma kuulipilduja juurde, ei liikumisel ega paigal. Kerge- 80
kuulipilduja juures on lubatud wiib'da ainult toimkonna № 2 ja № 3 (№ 2 on sihtur ja laskja, № 3 — laadija ja kasseti ehk lindi kandja). Juba jao iilem peab wahemalt kuus sammu edmal lamama. № 3, olles №. 2 lahedal, peab jao iilemaga sidet, edasiandes № 2-le jao. iilema komandosid ja kaske. Koik teised toimkonnad ja tagawara toim- konna laskurid peawad lamama, kasuga Sramaaratud wahesid pidades. § 152. Kerge-kuulipilduja toimkonna iiksik-hiip- peid (jarkjooksusid) teostakse jargmisel wiisil: esimesena teeb hiippe laskur № 3, tema jargi № 2, siis jao iilem, selle jarele № 1 ja № 4 ja -tagawara toimkond. Kerge- kuulipilduja toimkonna hiipetel peab hoi- duma nende sarnasusest. § 153. Kerge-kuulipilduja jao iilem ei hiippa esimesena. Jao uus asupaik luuratakse waatlemisega wanalt asupaigalt. Kui jao ii'em teeb hiippe kolmandana, annab see temale wbimaluse naha, kuhu riist iihes 81
linddega ehk kasettidega On asetud. № 3 hiippfb esimesena seepSrast, et № 2-sel oleks kohale jSudes padrunite tagawara otsekohe kae all. § 154. Kaugustel alia 200—150 meetrit harilikult kerge-kuulipilduja jagu peale ‘ei torma, waid jaades paigale, toetab laskurite sissemurd- mist tulega. Laskurite jaod tormawad kerge- 1 uulipilduja jagude wahelt, koondudes kes- kelt, et kerge-kuulipilduja tuld mitte takis- tida ja et looki anda juba*tihedama massina. Riihma lahingkord. Riihma lahingkorra koosseis ja s5du rite kohad. § 155. Riihma lahingkorra moodustab liihma riwistus „jagudena", jaod lahingu olukorrast, maastikust ja walgustusest tingitud, kas nool- riwis, ahelikus ehk muus riwis, tihes ehk kahes joones. Riihma lahingkorra'e iilesandest tingitud tegewuseks mSaratud maariba nimetakse — lahingpiirkonnaks. 82
§ 156. Ahelikku paisatud jaod moodustawad jagude piirkonnad ja asuwad nii, et neil rinnet-pidi iiksteisega side oleks. § 157. Riihma teises joones olewad laskurite aod ksuwad otse ehk astmetena esimese oone kerge-kuulipildujate jagude taga, nii augele neist, et iiheltpoolt alati woimalik oleks kerge-kuulipildujate jagusid aidata ja et, teiselt poolt, nad ise waenlase tule all asjata kaotusi ei kannataks ja waenlane neid ei naeks. Riihma teise joone jaod woiwad asuda: noolriwis, harwendud ehk teistes riwides, nagu maastiku olud ja lahingkord seda tin- giwad. Lahingkorra tiibade jarele pea wad wal- wama rtihma Ulema poolt waljasaadetud piilkonnad, kui naabriosade seisukord riihma tiibade julgeolekut ei kindlusta. § 158. Kui riihma lahingkorra rinde pikkus kasuga pole kind aks maaratud, peab teda 83
walima riihma juht tilesande, maastiku ise- loomu ja meeskonna arwu kohaselt. Riihma rinde keskmine pukus sbjaaegse koosseisuga, piilkonnad kaasaarwamata, on 200 meetrif seal, kus piiiitakse labimurda wastase rinnet. § 159. Riihma iilema koht lahingkorras on seal, kus tai holpsam on riihma tegewust juhatada ja waenlase jarele walwata; kui ahelikus kaks ja enam jagu on — siis sea], kust otsekohe aheliku tegewust holpsam juh»tada. Riihma iilema juures asuwad lahing- walja waatlemiseks ja kaskude ning teadete edasiandmiseks kaks kaskjalga (pilliman- gijat). Luureks ja juhatuseks wiibib ta sagedasti kaugemal riihma ees; neil kordadel jatab ta riihma asetuskohta tihe oma kaskjala sidepidamiseks roodu illemaga. Lahingkorra juhatamine. § 160 Riihma iilem peab piitidma kogu lahingu waltusel oma riihma hoida kindlais ohjes, 54
kuid waenlase wastumoju, piirkonna suur laius rinnetpidi ja' piaastiku olud saawad marksa raskendama riihma juhatamist. Ka seiles olukorras peab riihma iilem koigi abinoudega piiiidma riihma peale kasulikult mojuda. Riihma iilem maarab jaod esimesse ja jaod teise joonde, maarab kindlaks piir- konnad esimeses joones olewatele jagudele ning juhatab riihma liikumist, laskmist ja tegewust; walwab tule mojuwuse jarele ja kowen<dab esijoont teise joone abil. Liikumisel maarab ta liikumise suuna ehk seisukoha, kuhu jaod edasi peawad minema, suuniwa jao ja annab juhatusi kohanemiseks maastikule. Oma piirkonnas juhatab ta lahingwalja jarele walwamist, lahtiste tiibade kaitsmist ja sidet roodu iilemaga ning naabruses too- tawate osadega. I Uleminek lahingkorda. § 161. Riihm woib lahhgkorda file minna iga- sugusest riwist, ka rannak-kolonnist. 95
See ttleminek peab siindima wSimilikult warjatult waenlase eest ja waenlase poole wiljasaadetud piilkondade kaitse all. § 162. Kui paigalseisew riihm peab iileminema lahingkorda, saadab riihma iilem piilkonnad walja, korraldab -waenlase jarele walwamist; kui tarwilik, tiibade kaitset, hoolitseb side eest ning teatab riihmale: a) mida waenlasest ja oma naabriosade file teada on; b) missugune tilesanne roo- dule ning riihmale antud ja kuidas seda iilesannet taita tuleb; d) missugune rtihma iildine suun peab olema; e) missugused jaod loowad esi- ja missugused teise joone; missugused jagude piirkonnad ja asukohad peawad olema; g) kus asuwad padruni- ning kuulipildujate kaarikud ja. sidumis- punkt. Kui kaks ehk enam jagu loowad esijoone, maarab suuniwa jao. Kui aega wahe, peab riihma iilem lasku- ritele wahemalt tegewuse eesmargi ara sele- tama ja teatama, kuhu keegi jagu laheb; teised juhatused annab ta jaotilemate kaudu esimesel wbimalusel, 36
§ 163. Jaoiilemad kontrolleeriwad, kas lasku- rid riihma tllema seletustest on 6ieti aru saanud. Kui k5ik eelmainitu taidetud, riwineb riihm „riwisse jagudena", sellekohaste komandode jarele. Lahingkorra liikumised. § 164. Lahingkord liigub riihma iilema kaskude jarele, kes liikumise iildise eesmargi 3ra maarab ja igale jaole eriiilesanded katte juhatab. Lahingkorra liikumise wiisi ning wormi peale mojuwad alati: antud tilesanhe, oma ning waenlase tuleriistade m6ju, maas- tiku omadused ja walgustus. § 165. Kuni tule awamiseni, kui manfiowerdakse lahtisel maastikul, liigub riihm riwistuna „jagudesse", jaod „noolriwis". Wahed ja kaugused jagude wahel, liiku- misel ja paigunemisel, on tingitud riihmale antud iilesandest, maastikust ja sest olene- wast riihma piirkonna laiusest rinnetpidi. 87
Niisuguse liikum?se wiisi paremused: a) Kitsad margid, mida pakuwad jagude „noolriwid11 suurematel kaugustel, on raskelt waadeldawad ja wastase suurtiiki ja kuulipil- dujate tulega raskelt tabetawad. b) Igale jaoiilemale on tagatud m6ju oma meeskonna peale ja on arahoitud ja- gude segiminek. d) On antud woimalus edasiliikumist kaits- watele raske-kuulipilduja rtihmadele tulistada wastast labi jagude wahede. e) See liikumise worm koh-neb hasti maastikule ja woimaldbb kiiret paiskumist ahelikku ning wiibimata. tulewoitluse algamist. § 166, Esijoones pealetungiwais riihmades, kuni 400 — 500 m. waenlasest, tungiwad nor- maalselt esimestena kerge-kuulipilduja jaod — „pealetungi ktiiined“ — kaetuna harwa- dest, 400—500 m. nende eel liikuwaist waatlejate paaridest (iga riihma piirkonnas 1 — 2 paari) ja toetuna raske-kuulipildujate ning kerge-miinipildujate tulest. Kerge-kuulipjldujate jagudele jargnewad teises joones laskurite jaod, maastiku oma- dustest, walgustusest ning wastase kaugusest 88
tingitud kauguses, keskmiselt —150 — 200 m. kerge-kuulipildujate jagude taga, moodusta- des nendega malekorra. § 167. Peab hoiduma jagude joondumisest, et wastase kuulipildujatele mitte woimalust anda iihe ja sama kiilwtulega mitut marki tabada. § 168. Mitmest iiksteisele jargnewast ahelikkude loomisest peab taielikult loobuma, sest see suurendab asjata kaotusi ja waeos?d lahe- wad liiga wara segi. § 169. Edaasiliikumine peale tuleawa- mist — wiis, worm ja liikumise kiirus — on tingitud maastiku oludest ja waenlase ja oma tule mBjust. Olukord ting'b, kas edasi- liikuda jao hiippega, iiksik-, jarkjooksuga ehk roomamisega. Pohijuhtnooriks peab olema kergs-kuuli- pilduja jagude ja raske-kuulipilduja riihmade omawaheline taielik tule toetus waenlase tule mahasurumiseks, et oma loogi joule teed waenlasesse walmistada. Tungides edasi 89
peawad jaod selle juures iiks eisega ja riihma- iilemaga ning naabriosadega kmdlat sidet pidama. § 170. Normaalselt manodwerdawad teises joo- nes olewad laskurite jaod — riihma loogi- joud — riihmaiilema juhatuse jarele, was- tase wastupanu pesade tiibade haaramiseks. Kui laskurite jagudel tuleb manoower- dada lahtisel maastikul, siis liiguwad lasku- ridjark-jooksul laskur laskuri jarele warjen- dilt warjendile. See worm on eriti hea manodwerdamiseks tiiwa poole, sest lihtsa poordega paremale ehk wasakule on ahelik otsekohe loodud. § 171. Peab piiiidma laskurite jagusid woima- likult kauem paiskumisest hoida, et alal- hoida wSimalust laskurite jagusid — riihma loogijoudu — suunida otsustawale kohale, otsustawa loogi andmiseks. § 172. Kui kerge-kuulipilduja jaod on lahenenud wastasele 400 — 500 meetri kaugusele, wal- dawad teises joones liikuwad laskurite jaod 90
eslmdse jOOne ja, alates „lahedamaa woit- Iust“, tungiwad waenlasesse kerge-kuulipil- duja jagude tule kaitsel ja toetusel. § 173. Kui riihma lahingkord tagasi peab liikuma, walib riihma iilem seljataga uue seisukoha ja kasib esialgselt iihele jaole walitud seisu- kohale asuda. Taganemise kask teistele jagudele antakse siis, kui uuele seisukohale asunud jagu enese laskewalmis on seadnud. Taganedes peawad jaod uue seisukoha rinde ees olewa walja wSimalikult kiirelt wabaks tegema, et tuleandmist uuelt seisu- kohalt woimaldada. Laskmine. § 174. Riihma t u 1 e j 6 u d peitub tema kerge-kuulipildujcfe, ning auto- maat-ptissides, 1 б 6 g i j 6 u d — las- kurite jagudes. § 175. Tuleandmine rtihmassiinnib riihma iilema korraldusel, kes тЯгке tulistamiseks ja tar- bekorral sibingu maarab. 91
§ Пб. Lahingu mtira, lai rinne ja wastase tule moju saawad sundima riihma tilemat 500—600 meetri kaugusel waenlasest tule otsekohest juhatamist jaojuhtide katte andma, kuid see ei wabasta rtihma ulemat tule tagajargede jarele walwamisest ja olukorrale wastawast riihma juhatamisest. § П7. Tuleandmine ning tule juhatamine stinnib „Lahingujuhatuses" ja „ Laskemaarustes “ tilesseatud pohimotete jarele. Esijoone kdwendamine. § 178. Esijoone kowendamine siinnib riihma ulema korraldusel — teises joones olewate jagude abil. § 179. ! Esijoone kowendamisel, et mitmete jagude laskurite segiminekut ara hoida, peab ptitidma, kui wahegi w5imalik, ettenihutawaile jagudele iseseiswa piirkonna tegewuseks maarata. § 180. Kui esijoone kowendamisel ehk § 168 ettenahtud juhtumisel mitmete jagude laskurid 92
segi on lainud, peawad ilma kasku Ookmata juba ennem esijoones olnud jagude iilemad oma komando alia wStma neid laskurid, kes nende piirkondesse on sattunud. § 181. Lahingu kestwusel loodud uued tiksused jaawad alale niikaua, kui olud nouawad. § 182. Tormijooks siinnib nil, nagu ettenahtud §§ 134, 135, 136, 157. Teda walmistawad suurttlkid, miinipildujad, granaadipidujad ja kuulipildujad. Wiimaste mtirskide kukkumi- sega peawad tormijooksjad waenlase joonele joudma; riihma tilem tormab oma riihma ees, olles otsustuswoime eeskujuks. fllatud tormijooks peab waen- lasesse ulatama, iga peatus on surm. Eriti tahtis tormijooksul on raske-kuuli- pilduja riihmade kaasabi, kui neil korda laheb wastast tulistada walitsewatelt eseme- telt ja ktilje pealt. § 183. Kas siinnib sissemurre tihedamate ehk oredamate laskurite ahelikkudega, laialise- mal rindel ehk kiilu wormis sissemurdeks 93
rtiaaratud kohtel — oleneb lahingolukorrast ja isearanis oma tule mojust, s. o. kerge- kuulipilduja jagude ja raske-kuulipilduja riihmade osawast tegewusest. § 184. Kui labimurre siinnib iiksikutel kohtel, peab otsekohe kerge-kuulipilduja jaod sisse- murtud kohtesse asetama — tulitugikute loomiseks, waenlase kuulipildujate tule maha- surumiseks ja tulega kiiljelt wastase joone kokkurullimiseks. § 185. Kui tuleb labimurda wastase stigaw kaitse- joon, peawad sissemurdnud osad edasitor- mama, hoolimata saagist ja wangidest, waenlase wastuloOgi piiiideid idus kagista- des, taganewat ja jookswat waenlast tulega maha surudes, mis takistab waenlase waru- kuulipildujaid sissemurdnud osasid tulista- mast ja murrab wastase rinde. § 186. Niipea kui pealetungi eesmark on saa- wutud, peab riihma iilem korra jalale seadma, wallatud mhrgi kaespidatniseks abinSud tarwitusele wotma, nihutades ette waatlejaid 94
ja kaitset, wallates wastawate joududega kattewdidetud maa-ala ja Junes waru wastu* Idokide tagasitorjumiseks. § 187. Jaod, mis lahingu waitusel ahelikku paisatud, peawad piiiidma esimesel woima- lusel koonduda. Iga tilema piiha kohus on koondada oma osa, niipea kui iilesanne taidetud ja olud lubawad, wSimaldades korgemale iile- male anda uusi iilesandeid. § 188. Tormijooksu nurjaminekul ta- gasipoordumine lahtjoonele ta- hendab kadu. Iga laskur, iga osa peab end sinna kiiiinistama, kus teda onnetus kohtanud, ja uuesti tuleandmist algama. Tegewus kohtsdja oludes. Jagu. § 189. KohtsOda ehk „kaewiks6da“ seab jaole teised iilesanded, annab teisrd wormid ja 95
sojariistad, kui lahing kindlustamata maas- tikul. Piissi korwale asuwad kasigranaadid, gaasi- ja suitsu-pommid, granaadipildujad ja piissigranaadid, tulepildujad ja suuremal ar- wul kerge-kuulipildujad; k6ik need soja- riistade liigid taiendawad ja tegutsewad koos raskete kuulipildujatega, miinipildujatega ja „jalawae suurtiikkidega". Jao woitluse worm kohtsojas oleneb iiles- andest, maastikust, waenlase tule mojust, takistuste omadustest ja on mitmekesine. Iga laskur peab waljaopetud olema koikide sojariistade tarwitamiseks ja k6ig!s woitlus- wormides tegutsemiseks Ta peab teadma.et pealetungil ei too edu mitte ainult sbjariistade moju, waid raudsel tahtel tagasipooramata pealeminek. Kohtsoda nouab „lookjagude" loomist ja nende waljaopetamist pealetungimiseks ja kaitseks. Mida raskem iilesanne, seda tarwilikum ja otstarbekohasem on lahedamaa sojariis- tade tarwitamine. § 190. Ulesandest tingitult antakse „lookjagu- dele“ kaewurid, kuu’ipildujad, granaadipildu- 96
jad, tulepildujad ligi. Neid toetakse miini- pildujate ja suurtiikitulega ja warustakse koiksugu side abindudega. § 191. Harjutamine pealetungiks, iihes juurde antud abiosadega, peab siindima woimalikult taielikult ja tapipealselt ehitud waenlase po sitsiooni jarelkujutusel, mis tormijooksul tuleb woka. See on edusaawutuse pohi- tingimus. R ii h m. § 192. Riihma piirkonna wastuwotmine ehk iile- andmine wahetusel, ruhmaiilema kohused riihma piirkonnas, kindlustud woo kaewiku- tes waata lisa № 1. § 193. Riihm peab alati walmis olema wastasele pealetungimiseks. Ta peab tapipealselt walja- opetud olema haire lodmise korral rutuli- seks waljatormamiseks peidikutest ja tule- joonele asumiseks ning kiireks loogi-joude koondamiseks ja wastuloogi andmiseks. 4 97
§ 194. Oosi ja udusel ajal peab riihma walmis- olek korgendud o’ema. Koik kaewikus asu- wad osad olgu kiillaliselt kasi- ja gaas-kasi- granaatidega warustud. § 195. Kui olukord korgendud walmisolekut wa- jab, peawad peidikutes asuwad meeskonnad peidikute astmetel seisma, walmis walja- htippamiseks, tapipealselt jaotutena ja jao- ning riihmaiilematest walwatutena. Raske- suurttiki tule ajal peab riihmaiilem isiklikult waatluspostide walwsust kontrolleerima. § 196. Wastulook. Waenlasesissemurdmisel riihma piirkonda on riihmaiilema piiha kohus tema kasutusse jaanud riihma osadega ise- seiswalt, kasku ootamata, wastasele kailale tungida ja teda walja wisata; see ei siinni mitte pealetungiga kaewikutes, waid holpsa- mini waljaspool neid, tormates kaewikute molemaid aari modda, ees lodgijagu, warus kerge-kuulipildujad ja kasi-granaadipildujad kiillalise granaatide arwuga. 98
§ 197. Kui wastane on naabruses olewasse riihma piirkonda sissetunginud, ehk kui riihm „toimkonna osana“ tagajoones asub, peab riihmaiilem koigi wabade joududega — wal- jaarwatud kaewikute garnisooniks tarwilik meeskond — iseseiswalt, omal -algatusel, kasku ootamata, sissemurdnud wastasele $eale tormama. 99
Lisa № Positsiooni iiieandmise kord. Kui iilemal on waremalt teada piirkond,. mida wahetada tuleb, on tema kohustud mitte hiljem kui eelmisel paewal labikaima temale antaw piirkond, kohtama oma eel- kaijat ja temalt saama koik juhatused ja seletused, mis woiwad kergendada eelseiswa iilesande taitmist: oma piirkonda eduga kaitsta, koige wahemat laskurite arwu esi- joonde asetades, siiski nii, et woiks kinder olla piirkonna wastupidawusse ilma batal- joni warudeta. Ulem, minnes iihes oma osaga sisse- wotma temale maaratud positsiooni piir- konda, on kohustud: A. Enne wahetust: 1) Maarama toimkonna: a) tunnimehi (waatlejaid) igas riihmas, b) waljawahtkon- nad ja piilkonnad nende kontrolleerimiseks, too
c) side-piilurid ja d) sekreete. Sedatuleb teha enne waljaminekut. 2) Teatama labilaske sonad ja wastu- hiiiide sonad kellele waja. B. Kohale joudes: 1) Taiesti ametlikult esitlema end (nime- tades oma aukraadi, waeosa ja nime) neile ohwitseridele, kedata peab wahetama. Samu- tigi peawad tegema riihma alam-ohwitserid ja waljawahtkondade iilemad isikute suhtes, keda nad wahetawad. 2) Wahetatawalt iilemalt wastu wotma koik teated wastasest, tema kaugusest, tegu- wiisidest, samutigi kaugustest lahemate kona- likkude esemeteni ja rajadeni. 3) Igal wahetatawa osa iilema], algades riihmaiilemast, peab olema oma piirkonna suuremaasstaabiline krokii, millel iiksikasja- liselt margitud esimese kui ka teise joone kaewikute asetus, jooksukraawid j. n. e. Iga iilem annab krokii oma jareltulijale; on soowitaw, et teisel ktiljel oleks tileskirjutud, mida waja parandada ja taiendada positsi- ooni piirkonnas. Koidu algel peab kOige boolsamalt krokii maastikul labiuuritama ja uus iilem peab iilewoetud piirkonda hindama wi
taktilises ning inseneriasjanduse suhtes. et selgitada piirkonna nOrke kiilgi, selleks tar- wilikke taiendusi ja noutawa too jarjekorda. 4) Wottes oma juhatuse alia positsiooni piirkonna — jarelkuulama: kas piirkonnas on suurtiikiwae waatluspunkte, kas nendel on suurtiikiwaelased waatlejaiks ja missugune side suurtiikiwaega, et oleks woimalik selle iilemat oigel ajal orienteerida olukorras ja et juhtumisel, kui saadakse kask osa ara- wiimiseks, — paigal piisida kuni batareide araminekuni. 5) Tingimata selgusele joudma, kas on si- det naabritega, kuidas see korraldud, kui kindel ning usaldataw, ja mitte enne selle sideme katkestamist lubama, kui oma side loodud. 6) Joogiwee, kui ka gaasimaskide niisu- tamiseks tarwiliku wee alatist wajadust sil- mas pidades — tutwustama joogiwee saamise kohtadega ja sellega, kas kaewikuis on kiil- laline arw wee alalhoidmise anumaid. 7) Mitte unustama iilewotmast positsioo- nile kuuluw warandus, nimelt: laskekilbid, mullakotid, kasigranaadid, walgustusraketid, okastraadi tagawara, puumaterjaal ja alaliser 102
sideme sissesead. Nende kohta seab posit- siooni iileandja nimekirja kokku, naidates ara nende hoiukohti. 8) Jarelkuulama, kas on blindaash haawa- tute jaoks, kus selle asukoht; kas on walja- kaigukohti ja ktiidas neid korras peetakse. 9) Koidu algel tingimata tutwunema eel- olewa maastikuga ja jarelwaatama kaugused kohalikkude esemeteni ning rajadeni. 10) Kindlaks tegema, missugune waatle- jate ja tunnimeeste toimkond on tarwiliK waenlase walwamiseks rindel ja tiibadel ja kas niisugune tegeliku.lt olemas. 11) Parast wahetust kontrolleerima, kas koik laskurid teawad omi kohti, millele nad peawad asuma liinile waljakutse korral, et ei oleks uleliigset karsitust, jooksu ja kisa. 12) Kui piirkonnas on raske-kuulipildu- jad, miini-, pommi-, tulepildujad ja Kaewik- suurttikid — selgusele joudma, kui hasti nad warjatud, kui suured nende laskesektorid, kas on neil tagawara pesasid ja peidukohti seks korraks, kui wastane tulistamist suur- tiikkidega ette wdtab ja kas nende tuleriist- liikide toimkonnad on tuttawad tagawara pesadega ja peidukohtega, samuti neile wii- 103
wate jooksukraawidega. Silmaspidades nende tuleriistliikide toimkonna piiratud arwu ja woim'alikke kaotusi nende hulgas lahingu ajal, maarama lahem jagu osast nende kait- seks, selgeks tehes selle jao laskuritele, et nad peawad igal juhtumisel peastma neid wastase katte langemisest, tagasimineku korral. 13) Juhtirna tahelepanu seisupaigu puu- duste peale, teatama nendest bataljoni tile- male ja ise woimalust mooda nende paran- damisele asuma. 14) Tutwunema paremal ja wasakul pool asuwate lahemate osade piirkondega, kind- lusele joudmiseks, kas on tarwilikku tule- iihendust ja millega ning kuidas saab naabrit abistada wastase kallaletungimise puhul; peale selle jarelkaaluma juhtumise, kui naabri piirkond saaks labimurtud ja kaitsepiirkonda piiramine ahwardab. 15) Tutwunema wahetatawa iilema poolt kokkuseatud wastase pealetungi tagasiloo- mise kawaga. Seda eesmarki jalgides piiiitagu seisupaiga sissewotmisel soetada woimalikult suurem warn, hoides teda niisugusel kau- gusel, et ta wastase ootamata tormijooksu korral oigeks ajaks appi jouaks. Piirkonna 104
sissewotmisel jaotama laskurid wastawalt piir- konna osade tahtsusele ja kaugusele wastasest. 16) Kontrolleerima roodu ja kaewiku kor- rapidajat tema eriliste kohustuste teadmises. 17) Kui koik eelmainitud 16petud, ja min- gil tingimisel mitte hiljem kui 24 tundi pa- rast wahetust, esitama bataljoni iilemale saa- dud krokii aratombe ehk ise kokkuseatud krokii, mille aratombe tuleb omale jatta, ning tutwustama sellega iiksikasjalikult k6iki roodu ohw'itsere ja alamohwitsere. Koigistiilatoodud reeglitest kinnipidamine, mis on ainult lihtsa korralikkuse ja tahel- panelikkuse jareldus, peab saama lihtsaks har- jumuseks, mis woib hoida paljuist, soja ajal wa- ga jareldusrikkaist iillatustest. Kui rinnetel on waljakujunend oma iileandmise ja wasiuwot- mise kord, siis seda mitte rikkuda, waid ai- nult taiendada siin esitatud juhatustega. Paremaks meelespidamiseks olgu kaasas koigi siin toodud juhatuste jargmine kokku- wote, et unustamist ei juhtuks. Enne wahetust: 1) Waljawahtkondade ja piilurite toim- kond. 2) Labilaske sona ja wastuhiiude sona. 105
Uleandmise ja wastuwbtmise kord: 1) Teineteisele esitlemine. 2) Teated wastasest. 3) Seisupaiga krokii ja selle kindlustuste skeem. 4) Side suurttikiwaega. 5) Side naabritega. 6) Weeanumad. 7) Seisupaiga tarbeasjad. 8) Haawatute blindaash. Isiklik luure koidu algel: 1) Eesolew maastik ja kaugused. 2) Waatleja ja tunnimehed. 3) Meeskonna waljakutse kord tulejoo- nele. 4) Eri abituleriistliikide paigunemine, kaitse ning side nendega. 5) Piirkonna seisukord inseneri-asjan- duse suhtes. 6) Parem- ja wasakpoolsed naabrid ja tiibade kaitse abinoud. 7) Wastase tormijooksu tagasiloogi ka- wa. Waru. 106
8) Naabrite abistamise kawa. 9) Tankide pealetungi tagasilfiomise- kawa. 10) Wastase lahinglendmasinate wastu. woitlemise kawa. 11) Positsiooni krokii aratomme batal- joni iilemale. Komitee Esimees: Kindralstaabi Polkownik Lili. ( Polkownik Limberg. Alalised liikmed: { Kindralstaabi ( Polkownik Reek.. Kantselei Ulem: Leitnant Kent. Ю7-
Lhk. Riwid ja nende juhatamine §§ 1—16 . 3—8 I. Jagu: Algoppus. OksikSppus: Seisak ilma piissita §§ 17 — 21. . 9 — 11 Poorded § 22.........................11—12 Liikumised §§ 23 — 32 ........... 12 — 15 Seisak piissiga §§ 33 — 35 . . . 15 — 16 Laskmine §§ 36 — 38 ............. 16 — 17 Piissiwotted §§ 39 — 45 .... 17 — 20 PoOrded j a liikumised piissiga §§46-50 21 — 22 WiiruSpp us: Wiiru riwistus ja jaotus §§ 51 — 55 22 — 24 Wiiru joondumine §§ 56 — 57 . . 24 Poorded ja piissiwOtted §§ 58 —59 25 Wiiru harwendamine, koondamine, iimberriwistus kahte wiirgu §§ 60 — 64 ..................... 25 — 28 Wiiru liikumised §§ 65 — 67 . . . 28 — 29 109
Suuna muutmine § 68...............29—32 Laskmine $ 69....................... 32 iRiihmaoppus — Koondriwi: Riihma riwistus ja jaotus §§70 — 76 32 — 38 Riihma poorded ja joondumine §§ 77 - 78 .................... 38 — 39 Ridade kahestamine ja iihestamine §§ 79 - 81 .................... 39 - 41 Riihma harwendamine ja koonda- mine § 82............................ 41 Kahewiiruliseriwi iimberriwistus iihe- wiiruliseks ja iimberpoordult §’83................................. 41 Piisside hakkipanemine § 84 . . . 41—42 Riihma hargriwi liikumine ja suuna muutmine § 85 ................. 42 — 43 Kolonn, tema riwistamine, iimberri- wistaminejaharutamine§§86-94 43 — 47 Kolonni liikumised ja suuna muut- mine §§ 95 — 97 ............... 47 — 48 Ruhmriwi jagudena: Oldised alused §§ 98 — 108 . . . 48 — 54 Laskmine §§ 199 — 110 .... 54 — 55 II. Jagu: Lahingkord. Uldised alused §§111 — 114 . . 55 — 58 Ulemate iildised kohused lahingus §§115-119......................58 — 67 110
Laskurite jagude tegewus lahingus §§ 120 - 137 ...... 67 - 74 Kerge-kuulipilduja jao tegewus lahih- gus §§ 138 - 150 ............... 74 — 80 Kerge-kuulipilduja jao pealetungi wiis §§ 151 — 154............... 80 — 82 Riihma lahingkord §§ 155 — 159 . 82 — 84 Lahingkorra juhatamine § 160 . . 84 — 85 LHeminek lahingkorda §§ 161 — 163 85 — 87 Lahingkorra liikumised §§ 164—173 87 — 91 Laskmine §§ 174 — 177 .... 91 — 92 Esijoone kowendamine §§ 178—188 92 — 95 ' Tegewus kohtsojaoludes§§ 189—197 95 — 99 Lisa: 1) Positsiooni iileandmise kord . .100 —107 2) Joonistus № 11. Ill