ARS LIBRI
VILLU TOOTS
PAUL REEVEER
HEINO KERSNA
SYLVIA Lil В ERG

VILLU TOOTS • PAUL REEVEER • HEINO KERSNA . SYLVIA LIIBERG

REIN LOODUS
ARS LIBRI
VILLU TOOTS
PAUL REEVEER
HEINO KERSNA
SYLVIA LIIBERG
KIRJASTUS «KUNST»
TALLINN 1977
7Е_
L 72
Kujundanud V. Toots
80102—028
М 905(16)—77 15-77
© „Kunst" 1977
Eesti tanapaeva raamatukunsti iiheks iseloomulikumaks jooneks on kunstilise kirja
silmapaistvalt tugev erikaal. Paljud raamatukujundajad on head kirjameistrid, uhtlasi aga
ka kunstnikud, kelle too loppeesmargiks on terviklikult, harmooniliselt ja stiilselt kujun-
datud raamat. Sellest tuleneb, et meie raamatukujunduse praeguses hinnatavas tasemes
on suuri teeneid kirjakunstnikel.
Noukogude Eesti raamatukunsti areng seostub paljuski G. Reindorfi, M. Laarmani ja
P. Luhteini nimega ning hilisematel aastakumnetel valjakujunenud kunstnike V. Tootsi,
P. Reeveere, H. Kersna ja S. Liibergi loominguga. Viimased neli meistrit — hoolimata
sellest, et nende sunniaastate vahe on tile poolteise aastakumne ja et nende loomingulised
kaekirjad on kullaltki erinevad — moodustavad vordlemisi uhtse grupi meie raamatu-
kujundajate peres. Seda eelkoige oma selgete kunstiliste taotluste, eksimatu stiilitaju ja
eriala virtuoosse valdamise poolest.
Nende nelja meistri loometoo moodustab void osa eesti tanapaeva kirjakunstnike-
raamatukujundajate mitmepalgelisest loomingust. Ometi kajastuvad selles kujukalt iildi-
sed taotlused, piirjooned klassikalisest lihtsusest uudsemate efektsete voteteni, rahulikust
kaalutlusest emotsioonirikka paatoseni. Aluseks on kirja ja kogu raamatukujunduse funkt-
sionaalsus, terviklikkus detailis ja kogumuljes, kunstilise valjendusviisi selgus ja sisukus.

VILLU TOOTS
1964.
Uks omaparasemaid ja impulsiivsemaid meist-
reid meie graafikute hulgas on Villu Toots (sund.
1916). Kunstniku looming on kontsentreerunud
kunstilise kirja umber; ta on tuntuks saanud mitte
uksnes raamatukunstnikuna, void ka kirjakunsti
pedagoogina ja populariseerijana ning oma eriala
uurijana.
Villu Toots alustas oma loominguteed Tartu
kinode reklaamikunstnikuna ja tarbegraafikuna,
1937. aastal astus ta Korgemasse Kunstikooli „Pal-
las“. Opingud ja too kasikaes polnud kerge, kuid
peagi tombas ta enesele kirjastuste tahelepanu:
Tootsi kaastood leiame mitme Tartu ajakirja
kaante vahel, ta kujundab ka rea usnagi soliidseid
trukiseid.
Siit saigi alguse kunstniku edaspidine viljakas
looming, mille nurgakiviks oli eelkoige visa too
oma oskuste taiendamisel. Aratavateks eeskuju-
deks sai kodumaiste heade kirjameistrite G. Rein-
dorfi ja H. Lehepuu jarel peatselt kaasaegse kirja-
kunsti rajaja, inglise vanameistri Edward Johnstoni
koolkonna looming, mitmed valispublikatsioonid
ja Eestis enne soda toimunud valismaade raamatu-
kunsti naitused. 1940. aastate algusest piihendab
V. Toots end taielikult kirja- ja raamatukunstile,
iiha sagedamaks muutuvad tellimused raamatu-
kujundustele, auaadressidele ja plakatitele.
Oskuslikult kirja- ja kujunduselemente variee-
rides suutis V. Toots, 1950. aastail juba Tallinnas
tegutsedes, tollast uldist rutiini valtida ja anda
iisna varskelt mojuvaid sugestiivseid kujundusi.
Mainimist vaarivad kaanekujundused A. Tolstoi
romaanile ,,Leib“ ja A. Jakobsoni naidendile „Saa-
kalid“ (molemad 1952). Nendes esinevad kunstniku
kupsele loomingule omased jooned — teose sisu-
lisele mottele vastav kompositsioon, plastiline kiri.
Tausta ekspressiivne ja tahendusrikas varvimang,
kuigi juba taiuslikumas kvaliteedis, jaab kunstni-
kule omaseks ka paljudes edaspidistes toodes.
Esimesed kasitsi kirjutatud raamatud — „Juhan
Liivi varsse", Villoni „Neli laulu“ (molemad 1939)
ja H. Visnapuu „Meretuli" (1943) — olid tanu-
vaarsed katsed raamatusse kui tervikusse siivene-
misel. 1947. aastal jargnes neile juba mahukas
raamat, A. H. Tammsaare „Kuus miniatuuri",
millele illustratsioonid joonistas R. Kaljo. Selle
kasikirjalise uunikumi kirjapilt ja illustratsioonid
on hasti seotud, uldmulje kompaktne ja harmoo- 9
niline. Tootsi kiri on kindel ja rutmiline, kuigi siin
puudub veel talle hiljem omane impulsiivne sadele-
vus ja sisemine hoog.
1950. aastate keskel rikastub tema kirjapilt ikka
enam elegantse rutmi ja fantaasiaga, taltub aga
rangelt pidulikuks, kus see on sisuliselt vajalik.
V. Tootsi kaes muutub kiri nagu elavaks organis-
miks, mille naol on palju erinevaid tundevarjun-
deid. Kompositsioon on alati olnud tema tugevaks
kuljeks, nuud kujuneb see veelgi kompaktsemaks
ja dekoratiivsemaks. Lisanduvad uha julgemad eks-
perimendid, isikuparases kasitluslaadis kasutata-
vate kirjastiilide valdkond laieneb.
Kuuekumnendaiks aastaiks on Villu Toots eesti
silmapaistvamaid kirja- ja raamatukunstnikke.
Temalt ilmub uha uusi trukiste kujundusi, samuti
auaadresse, plakateid ja eksliibriseid; paljud neist
leiavad esiletostmist mitmesugustel konkurssidel
ja naitustel kodu- ning valismaal, tema toode repro-
duktsioone avaldatakse paljudes erialastes valja-
annetes.
1971. aastal valiti Villu Toots Inglise kirja-
kunstnike ja illustraatorite uhingu „The Society of
Scribes and Illuminators" auliikmeks ja samal aas-
tal Saksa FV raamatukunstnike uhingu „Bund
Deutscher Buchkiinstler E. V.“ korrespondeerivaks
liikmeks.
V. Tootsi kups looming on ilmekalt toestanud
tema enese mottetera, et „kauni kirjata ei ole
ilusat raamatut, ilusa raamatuta pole korget kul-
tuuri". Ta tood esindavad kaasaegse eesti kirja- ja
raamatukunsti diinaamilist, elavalt dekoratiivset
kiilge. Kunstniku sulg voi pintsei liigub paberil
vabalt ja voolavalt, vormides nailise kergusega ele-
gantseid ja tahendusrikkaid kujundeid. Fantaasia-
kullaselt varieerib ta koikvoimalikke kirjaliike,
alates vanade roomlaste kursiivist kuni koige mood-
samate kaasaegsete stiilideni, lisades neile oma-
poolse panuse. Viimasel ajal on V. Tootsi looming
rikastunud mitmesuguste graafiliste soovitustehni-
kate kasutuselevotmisega.
Ajastu vaimu suudab kunstnik alati hasti tabada.
Nii hoovab tousva renessansi hingust kaanekujun-
dusest G. Boccaccio „Dekameronile" (1955). Sel-
leks aitab kaasa tugevalt stiliseeritud lombardia
versaalis pealkiri. Kompositsiooniline terviklikkus
10
vulisesja lari ta Gulmliarslieb vafb sala~
fungi! maapefyasfulespade fuxwasib, па-
ди taffaSsib nab namisjaust fuiljaraHL-
tammee&i palaval qial jaliutadq.
JUliicale (was siisMRsJajgte^: uGte
satRus neitt, Heseli paitibuv кш pillimg
ja £erge niqg Dannas пади near fiirv;
feist tuseja tugev nanmees (telle samm
eli taubneja ras£e nqgu vanataabi taeva-
vanKetr
sTuGilwlni aastatolu) nab veftveftes
uSemearama ^uusiballilwLSsesurunub
qga reel sanqgi palnub nab feinefeisek
lausunub.^Ja пеш eli nil fiaGelifc, etnarr-
meertalle ainufralli(tapeqgltesilnu vdis
vaabata. rffaafau (u>lm aastatjafwlm
pdeva taiesatb ei suutnub ntvmieeste^
enatu vai(aba7 vafb titles':
Vaata maoleu fufflija fqgevRui poli-
ne famm niqgsina painbuvja peeniitb^
пади pillnxvg, sited lam vdrisema, (wi
alu^a pofnas’Susilmi nden. Selkparast
utk типе: amiastai $a mini/''
34
3f
Lehekiilgi kasitsi kirjutatud raamatust: A. H.Tammsaare „Kuus miniatuuri“. Illustreerinud R. Kaljo. 1947.
on saavutatud foonile asetatud arhitektuurimotii-
viga. Pidulikult mojub kujundus teemal „Dante
1265—1965“ samast aastast, kus untsiaalkirja vari-
atsioon on stiilne ja voolav, kogu lahendus tervik-
lik ja ajastuhonguline.
Uheks V. Tootsi viiekiimnendate aastate pare-
maks tooks on kujundus tema enda koostatud
albumile „Vana Tallinn grav00rides“ (1959). Kasitsi
kirjutatud eesti- ja venekeelse teksti kirjatuubiks
on selles teoses gooti bastardkirja sugemetega
antiikva kursiiv. Onnestunud valikuga on tabatud
ajaloolist atmosfaari, samuti leitud kooskola mole-
makeelse teksti ja teose pildiosa — puugraviiOride
ja linoolloigetega. Albumi peegeltiitel — trOkitud
kolmevarvilise originaallinoolloikena — ja koite
eesleht, molemad seostatud rikkaliku gooti orna-
mendiga, on kahtlemata toile aja kaunimaid tiitli-
ansambleid meie raamatukunstis.
Tootsi kujunduslikult valjapaistvamate raama-
tute hulgas on tema enese koostatud ja kirjakunsti
mitmest kuljest kasitlevad raamatud „Tanapaeva
kiri“ (1956), „300 burtu veidi“ (Riia, 1960) ja
„Современный шрифт“ (Moskva, 1966), mis nii
sisuliselt kui kujunduslikult palvisid laialdase tun-
nustuse. Kui „Tanapaeva kirja“ kujundus lahtub
veel traditsioonilisest skeemist, olles nii-delda Ole-
mi neku periood i raamatuks, siis lati- ja venekeelse
„300 burtu veidi“ („300 kirjatahte“) lahendus on
juba uudsem — selleks aitavad kaasa formaat,
maketi riitmikus, valiskujunduse rohutatud deko-
ratiivsus. Tugeva kontrastsuse pohimottel on
teostatud ka kolmanda raamatu Oldkujundus.
Varskelt mojuvad selle teose maitsekas koite ees-
leht, tiitli ja frontispissi, vahetiitlite, vinjettide
asetus ja tekstiillustratsioonide jaotus.
1960. aastail sai Villu Tootsist Oks hinnatumaid
ilukirjanduslike teoste kujundajaid. Uks suuremaid
toid sei perioodil oli kasseti „Noored autorid 1964“
uldkujundus — kassett ise ja viis Ombrist. Nii
nagu olid erinevad noored autorid, on erinevad
11
Nahkkoide. 1948.
Kaas. 1952.
ka kujundused. Samal ajal on koigi Ombriste
lahendused Ohise nimetaja alia viidud — selleks
on taas tugev kompositsioon, harmoonia fooni ja
srifti vahel, diskreetne koloriit. Kasseti ohuline
joonismotiiv on taienduseks koigile vihikutele.
Huvitavaid kujundusi on V. Toots teinud sar-
jale „XX sajandi raamat“. Elav ja dekoratiivne
on A. Timoneni romaani „Vaike valgetiib“ (1962)
Ombris — puhtad, saravad pinnad tugevdavad sel-
lel asuva liikuva, teravalt silmapaistva kirja moju.
Ombrise erksusele vastandub koitekaane Ohtla-
sem ja tagasihoidlikum pind. Ka Z. Pluhafi romaani
„Kui hOlgad mu...“ (1963) Ombrise ja kaane lahen-
dus mojub plakatlikult: Ombrise tumedal suure-
laigulisel pinnal eraldub lapidaarne ja dOnaami-
line pintslikiri. Ombrise intensiivsust tasakaalustab
taas kaane rahulikum valimus. Nii siin kui ka
teistes kujundustes taidab kiri suureparaselt deko-
ratiivset Olesannet, jaades uhtlasi seotuks raamatu
emotsionaalse koega.
1967. aastal ilmusid Umar Hajjami „Nelik-
varsid“. Selle kujundusega on V. Toots lahenda-
nud keeruka Olesande — andnud rOO seitsesada
aastat tagasi kirjutatud parsia klassiku loomin-
gule. Ainsa figuraalse lahenduse on kunstnik mang-
levalt visandanud Ombrisele, raamatu lehekOlgi
kaunistavad ornamendid, igat nelikvarssi vaike
initsiaal. Kogu Ombrise, kaane, eeslehe, frontis-
pissi, tiitli, initsiaalide ja vinjettide ansambel mojub
meeldivalt ja Ohtlaselt.
Meie kunstiparase bibliofiilse raamatu alal oli
sOndmuseks Fr. Tuglase poeemi ,,Meri“ ilmu-
mine 1966. aastal. Raamatu teksti kirjutas linnu-
sulega V. Toots, illustratsioonid tegi oforditehni-
kas E. Okas. Nende koostoo tulemusena valmis
nagus luksusvaljaanne, milles on hasti edasi antud
revolutsioonilist paatost. Raamatu terviklikkusele
aitab kaasa molema lennuka fantaasiaga kunstniku
loomingulaadi lahedus. Eessona on Toots kirjuta-
nud antiikvas, poeemi teksti antiikva kursiiv-
12
Koide. 1954.
vormis. Kiri paistab silma oma sundimatuse ja
virtuoosse sadelevusega; uldmuljelt meenutab
kirjapilt kaunilt organiseeritud mosaiiki. Triiki-
arvust on osa nummerdatud ning kirjaniku ja
kunstniku poolt alia kirjutatud. Raamat sai meie
maa korgei ma tunnustuse raamatu kuju nd use alal —
Ivan Fjodorovi nimelise preemia.
Taiskiipsust demonstreerivad kujundused sellis-
tele raamatutele, nagu M. Gregori ,,Sild“ (1963),
V. Panova ,,Aastaajad“ (1964), „Roots! novell“
(1966), „Johannes Semper 75“ ja V. Beekmani
„Transiitreisija“ (molemad 1967), V. I. Lenini
„Karl Marx“ (1968), I. Sikemae „Sada lugu“ ja
Y. Mishima „Parast banketti“ (1969), H. Luige
„Homsed tahed“ (1971), E. Vetemaa „Vaike
romaaniraamat“ (1972), luulekogumik „Tulekee-
led“ ja R. Kasauskase „Taiskasvanute mangud“
(molemad 1974), 0. Tontsi „Poolt ja vastu“ (1975),
V. Kaverini romaan „Peegli ees“ (1976) ning paljud
teised, nendest mitmed teostatud linoolloikes.
Koigis neis taotleb V. Toots sisukat dekoratiivsust
koos reklaamsusega, mis on kaasaegse raamatu-
kunsti iiks arvestatavamaid komponente, kujun-
dust siiski varvide ja efektidega koormamata.
Villu Tootsi tehtud toode amplituud on lai; uhte-
kokku tuleb kaugelt iile 500 raamatu. Sellele suu-
rele arvule liitub umbkaudu 200 auaadressi,
iile 100 eksliibrise, plakatid, heliplaadiumbrised
ja mitmesugused teised tarbegraafilised tood.
Lisaks mainituile on ta oma voimeid demonstree-
rinud arvukatel kirjagraafiIistel lehtedel, mida
oleme voinud naha raamatu- ja kirjakunstinai-
tuste stendidel. Neid lehti on eksponeeritud ka
paljudel valisnaitustel ning koos populaarsete
publikatsioonidega on need toonud Villu Tootsile
rahvusvahelise tunnustuse. Tema toid on omanda-
nud mitmed valismaa muuseumid ja kogujad.
V. I. Lenini tsitaadi kujundamise eest sai ta 1971. a.
Leipzig! rahvusvahelisel raamatukunsti naitusel
hobemedali.
13
Koide. 1956.
PAEVA
Kaaneumbris. 1960.

Elavaima vastukaja nii kodu- kui ka valismaal
palvis V. Tootsi neljas, 1973. aastal ilmunud teos
„Eesti kirjakunst 1940—1970“, mille keerukas, kuid
detailideni labimoeldud makett oma must-valge
vahelduva rutmi, kindla iilesehituse ja korge
maitsekultuuriga on nagu kokkuvotteks kunstniku
viljakast loometoost. Raamat sai esimese jargu
diplomi nii XV uleliidulisel kui ka Balti vabariikide
kauni raamatu konkursil.
Viies raamat — pikaajalise too vili „Kalligraa-
filisi etiiude“ (1976) jatkab juba keskajal alguse
saanud kirjameisterlikkuse raamatute traditsioone.
Selles valjaandes esitatud poolsada kalligraafilist
lehte — laisule- ja pintslieksperimenti — on moel-
dud esmajoones vaatamiseks; lugemiseks on neile
lisatud Tootsi motteid kirja olemusest, mineviku
ja oleviku seosest, tulevikust. See raamat on
improvisatsioon sonas ja pildis. 200 eksemplari
tiraazist on kunstnik taiendanud pintslivisandi-
tega, nummerdanud ja allkirjastanud.
1975. aastal ilmus pidulik bibliofiilne triikis
Fr. R. Faehlmanni „Koit ja Hamarik“. V. Tootsi
pisut klassikalist kalligraafiat meenutavale fili-
graansele kirjapildile sekundeerivad siin P. Ulase
varvikad illustratsioonid.
Kunstilise kirja oskuste levitamisel on palju ara
teinud Villu Tootsi juhitav Kirjakunsti Kool Tal-
linnas (asutatud 1965). Mahukate koidete korval
on ta aega leidnud ka kirjakunsti oppevihikute
jaoks. Seni on ilmunud ,,Laisulekirjad“ (1968) ja
„Grotesk- ehk plokk-kiri“ (1972), ilmumisjarge
ootab ,,Antiikva“.
Lopuks ei saa mainimata jatta Tootsi algatust
kirjagraafika naituste organiseerimisel.
14
Kaksiktiitel. 1960.
Kaas. 1960.
Noodikaas. 1963.
15
Koide. 1958.
Ц //йШ Та1Г1ПП& mrneflcalaiiert/ugofe
wieel'ealiute Ja qjalaallfie maleftHlugi
•	veetluf Tuttava pildina
'Г taufevad Hujutluje muuritarniik frail
rivi, panaftc viifHatufe vagafriflnji jrrulHvate Uiri
kutc tcrnitipH^,ш Hitfaftc ianavatc harnamf Kan-
gafiati pol jc Tbampca valitfa?jarfalija H&e&aar
naiiuif raHutH, laialt fihar tneri.
La&i fqjandite an tufianded fkded fOa? nnaftfe
mcrekaida Jafdnrilcy liandnud fiakkn Lafnatnde
paafi Setliji paeftja trotfivaft	Oaf inf Tallinn,
Uhtncja range oma arkitelltHuriii. Linna vifadc
cHitqjate toad faatifpdljamaa, Harm laachtf nrride
nwtteif риЩ faHiiatnatuli num funge faaiufja
vallutajatc orjafMndfifc mcefevafa Vwvalifjai Thl-
linna efiuofkanftife rodmutfev varmikMafning
va&adufeft varfkra ararafe IcHtfir faHraliklinf
Nuh3 feda alatieOH dmargaiagi ning Harra tan-
giG tallinlafe mate fiallukffe milAride^i liatketu^
ntineviklcH, naiH unuftaaat rafkejutuftuje гдИн-
Jate vv&rafr taefi ja awrmufed v&itluled vaHaSafc
eeft, feft nruiftfete ntnilruk Hmtier kafratf пин^
Album ..Vana Tallinn**. 1958.
tehekiilgi kasitsi kirjutatud raamatust: Fr. Tuglase ,,Meri“, E. Okase ©fordid. 1966.
Kaaneumbris. 1962.
Kaaneiimbris. 1964.
Kaas. 1963,
Kasseti kujundus. 1964.
Kaas. 1965.
ERN! KRUSTEH
Kaaneumbris. 1969.
Kaaneumbris. 1968*
KaaneUmbris. 1963.
18
Enn Vetemaa
ГЛЛНМ*
•E ESTI RAAMAT TALLINN 1968
Tiitelleht. 1968.
UmaP?
hAJjAM
welikVAhsib
Kaaneumbris. 1967.
Kaas. 1969.
Tiitelleht. 1974.
19
Kaaneumbris. 1966.
Kaas. 1965.
Alan Sillitoe
Kaas. 1965.
Kaaneumbris. 1967.
20
Kaaneumbris. 1966.
Kaaneumbris. 1968.
Kaas. 1971,
Kaaneiimbris. 1967.
Kaaneumbris. 1964.
Kaas. 1968.
Kaas. 1970.
Kaaneumbris. 1975.
22
Arr lIua" (Ж
[maud, date ailed cntervadjcL
tdavavad n^'i^l-uinuA^jiA Ini-
tiuteidriuwu lUraariw
td<zj alt l^lltAegPL-i'us vaa.-
tcuad iKalenaad ukAfei-sde td\
aa sugavaAi w&traharva $d-
ЬахКе&ж^ ja luu ku£twrpaifa
laid' Etta kacst Kaida. EaA^
jai^AaA imAaAAdui laatt^a
m^inate daullA. ^aatwliE
kdklat.
(zd^a ahs~ ККли, tnK tawai-
qr ei di Aidt i tuiuwd
ига' \md-aa.'lk&dwvl sala^a ch
20
Lehekulgi kasitsi kirjutatud raamatust: Fr. R. Faehlmanni „Koit ja Hamarik“, lllustnerinud E. Valter. 1964.
23
Kaos. 1974.
Noodikaas. 1974.
1 (Vm viteaf/ IJdimppurte/ 'Dujyawe bupurrui. и Qldlemaniturn/ OielLemarilw-nvy (лшемап^Зшп^
turn, Пмгт (tinter dm sdtinuQn / S^HKapemapjne. 4. Qdement turn/ ^remenkcrrnf ОЗримт. J. oGtturpie-ta^iuiu turn у
'~^ndmtater
'aduurs/ Qamyiua.jy. udduu-
. w.Skim(/iarmmwavy
vaimu (tirik у Q(idpeyeu3l(tirdir, (l£efuw(fo
\е^к<лзи Cumucmr. i^^Jaant ktrik/
ij. C\dyn((te (tir 'd, C^ikAitmdrcdie /
пищу ни 18 Jsscurdamuutertise
cuiup. iq. Cjritebzke-ta^iuie turn fdam'
a3hter^(jru3be(3e / П^ра)е^е-тапун&.
dium. 21. (£/ate turn у Qlatetwrnv/ d/lMime. 22 Odotemae turn,/ (Reperturrrvy
turn/ ^aiktalrrnturm' Сщнатирн. 27. tiMuiHatamj SiUlerntarmу (З^нмагпирн. 28. Sfyeksandm <Styeu3ki Jyedtirid//
cddkbaridm (SYeuik^ - (jdtehudrak/ (^лекиан^р О(е6скш( сиби^л 20. (buum/dd ^omitirSnr// ЗЗомскшг cuSop. 30.1
luvnr (83lact Jtruunp Icrnddrunp dtappcK^UHe.^i. QildVjdmmm, £anpe (Зйгтапп/ ЗЗмшньиЗ2^2Moh.J2. QiIa
(Odaleritapa^ ^dtUti&ery d/LunucntuKep. 3^. <5Yetistiurriy (Mdc/detetrni / (((atiiirarriupn.jy. QtilGiurny&(^
(3/1шмти7]2н. jj: S^samue turn/ Shsawwnturniy ^Яши^е-г^б. (30п(й turn? GiindmturtWy JduH/c^-r^
Lehekulg Ja tiitelleht (vasakul iilal) O. Soansi mapist „Tallinn**. 1970.
24
' /WW LOlKOljU ПШП~
nuntfus, Кода temqgjeenius amu/t'set/eksy
et’atuia ujjifakfe banfjtehnikajafailtiaa
ri fiuved^tasedaga jattd ibmafbagcljaija-
vaja&imabt -(landusetija awngu&L-
cYuudaga saavaeCkafc tefija^aunga?
kalj^umuinsaaaitu^umfsva ulusva^
m/Sf ja nuudse^gaife a muudeii inuru
marthdj tenia qeetuidbiuiigL enani' va^
ашЬа va/uju&y ckib^jakenm/s^
W/7Z
Noodikaas. 1973.
Leipzigi Rahvusvahelisel Raamatukunsti Naitusel (IBA) J
hobemedali palvinud tsitaat. 1971.
Kaaneiimbris. 1968.
Kaas. 1971.
25
Koitevinjett korvalolevale teosele. 1966.
Kaaneumbris. 1966.
t&te	• PigiiiXHU Uud
Kaaneumbris. 1967.
Alfabeet teosest „Kalligraafilisi etiiude“. 1976.
26
а	т'гомм
л\ч^н&иА<~
>. Ь х$ 4SN’> А &; т \' стс>ч:л
;«а<л»в штт
СА*А';А£«:;:
UWA i^W->v<4<AU'
•ШАО SKW.T
с stu йМто мтм
>V.AW.&S ^AsC'UA MAXSXA
Ишс
MTO^^TWA XSTQATA?
kww Ш^ЯФТ
кгтонсо сяохд
са&асгш штжли
g$-HxK ^ттйжп
muwm£ sc^^iftkuust
ж>жим втоша
им йа$

Frontispiss ja tiitelleht ning lehekiilgede naidised (all). 1973.
Nahkkoide. 1973.
Koide. 1973.
Kaaneumbris. 1973.
Kaas. 1972.
28
abcdefghi
jklm
rstuv
nopq
wxyz
Lehekiilg teosest „Grotesk- e
Saksa ja svedsi kundbuke kamndaiud kdsas
jamedajoonega ’AkaidetV! Grvtefk  Jame
tugwuse ja. nuyudkk, kdryuse sidu oni j'/i
Take sommas on sisewrmdt laum
Tideb haddtall kaaluda, kahu nussuguse fa
geausega kuv sabdr Kahjuks kohiame vaandt
vtddud gmtedklugu trdi sagele mae tanavupddis
EnamaiU UuddaiakM tahiedejamedusega Arva
takse, etrruda tugevama pddtga km, seda sd
maiorkamtn, faad seaguuns uewdtaiakst maud
tegund Nended tahteaun on peak hea tntavuse
toga ja arhdekkum kcvdkda Radke kigaga sdt
nkub arhdekiuunansamUi lasakaalu, mojub
vvorkehana, vahel кодши, agrtssuvsena Taped
suunrn on nga, hue neyeefsett tahtedejaoks
jaorudtatakse jame fan, sedl nyeefUsab tahele
omakorda paktudi Nusugune kux pede ka hadk
Lxtav Patyudt Udeb ohida,jalhgc kuyaoptdeaA
On oiemas suund ja vaiksed faded, kiad ma
madli jovrudlaiakse Mta auudl suun Har/umuse
kbroal an sede potyuseks mugatw Vadiesi/ tahti
an rudkem jovmdtada, seti nmdes on ради uma
nud elements, nuda siekdga tommata ei saa,
GrtMkktga du, tulcb ago, Uucidudt esde alles
sus, ku kasutame milemaul tahedUdke
Ei saa mooda mmna ka teued aaemuscdl
lauseleja nunedt aludlamuedt raduse algudahega
See moadus tdusu paevakomde Bauhausi-pen-
ovdd senses funklsianalesnu mdukaiguga
PeamueU sai ta tupogmaftde hobdes ja dab mo
ningal rnaaeal edasi pnugugi Varnddes fatdie
duUdega sabib vaike algudahi koige panmuv,
gndoikde ja uksnes juhul, kui kdmposrtsiovn
seda vbtmaldab Никое fahega faaldaena ke-
puvad judt vahedle ke^emudtega kujaicgyad
plokk-kiri“. 1972.
Kaaneumbris. 1975.
29
Pealkiri ja mitmesuguseid kompositsioone raamatust
„Kalligraafilisi etiiude“. 1976.
Kaaneumbris. 1976.	Lehekulg teosest „Kalligraafilisi etiiude“. 1976.
V. KAVERIN PE EG LI EES-
Lehekulg raamatust:
Fr. R. Faehlmanni „Koit ja Hamarik“. 1975.
W'
о
Kaaneiimbris. 1975.
JENNY
PIEL
Eksliibriseid. 1962—1972.
E>AIND^

PAUL REEVEER
19S7.
I
35
Paul Reeveere (sund. 1918) esimesed katsetused
raamatukujundajana parinevad 1930. aastate lo-
pust, mil ta oli alles Tallinna Riigi Kimsttdostus-
kooli opilane. Nendes kajastus kunsttoostuskoolis
viljeldud dekoratiivsust rohutav, pisut kuivavoitu
kasitluslaad.
Aktiivsemalt hakkab Reeveer raamatukujunda-
jana tegutsema sojajargsetel aastatel. 1940. aas-
tate teine pool ja jargmise aastakumne algus
tahistas meie raamatugraafikas aega, kus valitse-
sid uhelt poolt ornamentaalsust rohutav dekora-
tiivsus, teiselt poolt tuim ja kopeeriv realism.
Raamatute uldkujunduses rohutati kindlakskuju-
nenud stampe, kirjalahendused olid sageli sabloon-
sed ja igavad. See oli aeg, mil ka Reeveere kunst
oli omalaadses kri isiseisu nd is — koolikogemustele
ei jargnenud kiiret taiustumist ega arengut. Ta
kujundused jaavad uldise keskmise raamidesse —
kiri kanooniline ja uksluine, sulejoonistused illust-
ratsioonide ja vinjettidena kuiv-realistlikud ja
vaheutlevad. Sellest tardumusest hakkab 50. aas-
tate algul labi murdma joudsa arengu algust tahis-
tavaid jooni, nagu kirja nodcem stiliseerimine,
loogilisem ja vahe’dusrikkam kasitluslaad.
Murrang Reeveere loomingus toimub akki,
puhanguliselt. Viiekiimnendate acstate keskpaigas
suutis P. Reeveer end leida ja niiudsest peale
voime raakida temast kui eesti kaasaegse raa-
matu- ja kirjakunsti iihest tuntumast ja omalaad-
semast esindajast.
Muidugi ei toimunud Reeveere muutumine kiip-
seks ja omanaoliseks meistriks paevapealt. Veel jai
moneks ajaks piisima teatud ebakola loogiliselt ja
originaalselt lahendatud kirjakompositsiooni ja
pisut kuivavoitu uldfooni vahel. Peatselt aga voime
juba raakida raamatukujunduslikust tervikust
tema tois, kus kiri sulab orgaaniliselt iihte kom-
positsiooni muude elementidega. Selle naiteks mai-
nigem kas voi 1954. aastal ilmunud A. Herzeni
romaani „Kes on siiudi?“, mille kaanekujunduse
uldkompositsioonis valitseb veel traditsiooniline
tiitlivali pisut kuivavoitu faktuuriga; kirja osas,
eriti kandilisevoitu antiikvas, on aga tunda juba
Reeveerele iseloomulikku. Fr. v. Schilleri tragoo-
dia „Salakavalus ja armastus" (1955) kujunduse
kirjas on juba rohkem manglevat vabadust,
antiikva ja fraktuuri vormid seonduvad hasti kogu
pinnakompositsiooniga. W. Bredeli romaani ,,Su-
gulased ja tuttavad" (1955), H. Heine „Luuletuste
ja poeemide“ (1956), H. Leberechti romaani
„Sodurid lahevad koju“ (1957) jt. kujundustes on
Reeveer saavutanud terviklikkuse srifti ning fooni-
elementide vahekorras, kusjuures domineerivat
osa hakkab mangima kirjalahendus. Teose stiili-
line ja meeleoluline tunnetamine kasvab Reeveere
tois valja selgest motteviisist, mille tottu kompo-
sitsioonid on maksimaalselt lihtsad ja iilevaatlikud,
samal ajal valjendusrikkad. Eespool nimetatud
kujundustes juba esines mitmetes variatsioonides
tekstuur voi fraktuur ning teatud maaral gotisee-
ritud antiikvatiiup, mis kuni toile ajani oli kunstni-
kule iiheks meeliskirjaks. Oma raamatukujundus-
tes, samuti paljudes auaadressides ja aukirjades
taasloob ja kordab ta gooti kirjavariante varske-
tes ja huvitavates, dekoratiivselt mojuvates variat-
sioonides. Reeveer oskab oma gootikavariante
tervikuks liita, kui vaja, ka antiikvavormidega
uhendada, kusjuures varvid annavad komposit-
sioonile lopliku puandi. Olgu missugustes stiili-
des tahes, Reeveere kiri on alati pohjalikult
labitootatud ja kontrollitud pol iigraafi lisest
vaatevinklist. Tema kirjas on palju kauni orna-
mendi tunnusjooni. See koik teeb tema tood
vaadeldavaks ka dekoratiivse, rutmistatud terviku
aspektist.
1950. aastate teine pool toob Reeveerelt kaasa
mitmeid markimisvaarseid raamatukujundusi. Sel-
lest algab tema saavutustekupsem aastakumme.
1957. aastal hakkas ilmuma ulatuslik raamatusari
„Suuri sonameistreid". Sarja iimbrispaberi (H. Vit-
suri kaas) kujundas P. Reeveer ullatavalt varskelt
ja kaasaegselt. See on korge maitsekultuuriga ja
vaga loogiliselt-lihtsalt kujundatud kompositsioon.
Esi- ja tagakulje horisontaali toonitavad pinnad
tasakaalustatakse seljal asuva vertikaalse ribaga,
Ombrise peakomponendiks aga kujuneb pidulikult
kolav antiikva. Umbrise kirja meeldivaks vari-
atsiooniks on tiitel.
Almanahhis ,,Kunst“ 2/1970, Ik. 17 margib
V. Toots oma artiklis „Kirja osa eesti raamatu-
graafikas" selle kohta jargmist:
„Peale seda, kui meile 1957. aastal muugile jou-
dis A. Kapri kapitaalne teos „Saksa kirjakunst",
jattis senise isikuparase antiikva korvale mitte
36
Eesti nsv
kunsti
TEGELASTE
AKTIIVI
KONVERENTS
«»P®MITIWN]& КИКУАМЖ’
Я R. О T T E NS О N
STENOGRMFIA
// Pt DAGOOGILIN f KIRJANDUS'/
4 94*
Kaas. 1945.
Kaas. 1947.
iiksnes P. Reeveer, void moni teinegi, joondudes
edaspidi Kapri koolkonna avarapildilise, pisut
kandilise antiikva jargi, seda muidugi isikuparaselt
tolgendades."
1957. aastast pari neb ka P. Reeveere ja H. Vit-
suri kujundus Boccaccio ,,Dekameronile“. Reeveer
imponeerib siin koigepealt suureparaste tiitlite-
vahetiitlite loojana; juhtiv kirjastiil — lombardia
majuskel — kannab eneses nii kaasaegset kui aja-
loolist hongu ja harmoneerub renessansiaegsete
vinjettidega.
1959. aasta andis uhe eesti raamatugraafika
tippteose — Paul Reeveere kujunduse W. Shake-
speare’i „Kogutud teostele". Ombris puhaste ja
iillaste antiikvavormidega ning lihtsate pindadega
annab iildmojuna ilusa dekoratiivse ansambli, mil-
lele sekundeerib koitekaane tume, juba oma
materjalilt pisut robustne kalingur. Sellele anna-
vad tugeva ajaloolise, inglisparase varjundi sisse-
pressitud, ornamendiga poimunud monogram-
mid — uks suur, kaane keskel, ja vaiksemad
ridastikku koite seljal. Tiitlite kujundus varieerib
iimbrisekirju. Nii saame kokkuvottes tervikliku
uldkujunduse, kus renessanslik assimileerub kaas-
aegsega. Taolistes nailiselt rangetes toodes, mida
hingestab siiski soe emotsionaalne noot, voib
konstateerida saksa, kohati ka inglise nuudisaja
raamatukunsti parimaid mojusid — seda eelkoige
tupograafiaparasuses, puhastes valjendusrikastes
pindades ja tugevas terviklikkusepiitides.
Rohkesti on Paul Reeveer kujundanud ka eesti
kirjanike teoseid. 1960. aastad toovad uut otsingu-
vaimu ja tugevnevaid seoseid kujunduslike valjen-
dusvahendite ning kirjandusteose sisuliste vaar-
tuste vahel. Moneti erksamaks ja rikkalikumaks
muutub kirja faktuuriline taust — jaab ju kiri
ikkagi kujunduste kandvamaks osaks — ning
kujundlike elementide arsenal. Ilukirjandus-
like teoste korval kujundab Reeveer edukalt
noodivihikuid, malestuskirjandust, kunstivalja-
37
Kaas. 1950.
K.D.USINSKI
RK. FEMCWOailNf KIKJANDUS'
T A 1 L I N N si 9 4 5"
Kaas. 1945.
andeid jne. Tema tood leiavad sagedasti aramar-
kimist vabariiklikel kauni raamatu iga-aastastel
konkurssidel.
Uheks lakoonilisemaks, ent mojuvamaks Paul
Reeveere tehtud iimbrispaberiks tuleb pidada
G. Nikolajeva romaani „Voitlus teel“ (1961) oma,
mis on antud ainult musta ja kollase varviga.
Soliidsena ja eluroomsana mojub J. Semperi
,,Teoste“ kujundus (I koide ,,Luuletusi“, 1962) —
iimbris oma rahutult-erksa faktuuri ja antiikva-
kirjaga, kalingurkdide domineeriva monogrammi-
motiiviga ja sisetiitlid. Rahutu pinnalahendusega
foonilt kasvab valja diagonaalne hoogne kiri teose
„Elukutse — riigikukutaja“ (1963) umbrisel, andes
ilmet ka tiitellehe ansamblis. Reeveere loomingu
tugev kiilg on ilmekus, suur oskus kunstivahendi-
tega valjendada peamist teoses. Nii ka viimati
mainitud kujunduse hoog ja rahutus, milles otse-
selt tunnetame revolutsioonilisust, on vaga sobiv
raamatule V. Kingissepast. J. Drabkina teose
„Mustad kuivikud" (1965) kujundus on samuti
valjendusrikas, eriti iimbris. Kuigi selle lahendus
pohineb ainult abstraktsel pinnakasitlusel ja kirjal,
on kunstnik suutnud luua otse kombatava seose
kodusoja-aastaid kasitlevate dokumentaalsete ju-
tustustega. Siin mojub maksimaalne varvikontrast,
vertikaalide arev varelevus, kirjakompositsiooni
ekspressiivsus.
Alati on kunstnik huvi tundnud ruunikirja vastu
ning puudnud seda rakendada igal vahegi sobival
voimalusel. Tekstuuri ja lombardielementide lisa-
misega ruunidele on ta loonud huvitava, eht-
reeveerliku hubriidkirja, mille markantsema nai-
tena voiks mainida tiitlit ja pealkirju I. Torn!
kujundatud raamatule „Eesti graafika" (1963).
Kunstniku hilisematest toodest on esilekiiundi-
vam klassikaliselt rahulik ja korrektne kujundus
V. Bonts-Brujevitsi raamatule „Malestusi Leninist"
(1969). Peaosa mangivad puhas valge pind ja mas-
siivne, pidulik antiikvakiri.
38
Kaas. 1954.
Kaas. 1954.
Paul Reeveere raamatukujundusalane looming
ei ole kull eriti suur, kuid oma paremikuga on see
kunstiliselt kaalukas ja kaasaegse raamatugraa-
fika ilmet mojustav.
Raamatukunsti ja tarbegraafika korval on Paul
Reeveer loonud hulgaliselt auaadresse. Nende
meelisformaadiks on ikka iidne rull, reakirjaks
tavaliselt gooti tekstuur, initsiaaliks hoogsalt joon-
tega kaunistatud voi ornamendikeerunditega rik-
kalikult labipoimitud gooti versaal.
Kataloogikaqs. 1962.
Kaas. 1956.
Kaas. 1954.
HANS LEDEKECHT
SoUidl
ШМ
Kaaneiimbris. 1957.
Kaas. 1955.
40
Koide. 1956.
Kaas. 1954.
1955.
41
G I О V X N N I
BOCCACCIO
WflM^RON
^MlgabD6KHM6KONI HicneLiwe
(PwiMcire Galeocco* Ijsainiowa)
KAA(DAUZ(DIS SISAlbAB 5€ГС5(Пе
Ьллон ja Kolxne wooRcnehe
poolr KdcDMepAevAjooKsuL
JUCUSFACClb SAbA NOVeLLl.S*^
Tiitel ja vahetiitel. 1957.
Koitepaber. 1958.
Noodikaas. 1960.
Lehekiilgi kasitsi kirjutatud raamatust: Fr. Tuglase „Meri“. 1961.
Kiri Adamson-Ericu kujundatud nahkmapile. 1956.
Kaaneumbris. 1962.
Kaaneumbris ja koide. 1962.
44

Kaaneumbrised. 1958? 1959,
Kaaneiimbris. 1963.
Kaaneiimbris. 1965.
45
Kaaneiimbris. 1959.
Kaaneumbris. 1961.
Kaaneiimbris. 1963.
v. bontS-brujevitS
MALESTUSI
LENINIST
Kaaneumbris. 1969.
« OSVALD TOOMING
R’ttkdinl
hirwiill
EVALD
OKAS
TEOSTE
NAITLJS
19 5 8
A4ARIE
к / UNDER
VabtubU1
LuuUtuseb
Pealkirju ja initsiaale mitmesugustele valjaannetele. 1957—1962.
47
Eksliibriseid aastast1961. Linoolloiked.

HEINO KER.SNA
1967.
Heino Kersna (siind. 1922) lopetas ENSV Riik-
liku Kunstiinstituudi 1949. aastal plakatistina.
Kuigi plakat on seni jaanud uheks kunstniku mee-
liszanriks, on auaadresside loomine ja raamatute
kujundamine siiski ta loomingu pohiala. On ju
Kersna oma andelt koigepealt kirjameister ja kiri
ongi see, mis jaab ta toodes alati imponeerivalt
kolama.
Kui H^ino Kersna varasemad raamatukujundu-
sed olid veel tugevasti mojustatud uldiselt domi-
neerivast rutiinist, siis juba 1950. aastate teisel
poolel hakkas ta looming omandama seda har-
moonilist, maitsekindlat ja isikuparast ilmet, mis
on talle kaesoleval ajal iseloomulik.
Heino Kersna tood paeluvad alati oma purgi-
vusega voimalikult sugavale sisulisele valjendus-
likkusele. Kujunduse pohielemendile — meister-
likult vormitud kirjale — sekundeerivad iildkom-
positsiooni sulatatud foto voi ornamentaalne-fak-
tuuriline taust. Selle korval aga taotleb kunstnik
trukise terviklikkust, laitmatut arhitektoonikat.
Oma kavatsusi on Kersna koige taiuslikumalt
suutnud realiseerida just vaiketriikistes — peami-
selt naituste kataloogides. Siin on voimalus tali-
tada vabamalt formaadi maaramisel, anda origi-
naalsemaid lahendusi sisekujunduses, kus peaosa
etendavad sisust tulenev harmoonia ja rutmikus.
Sellistest trukistest on oma terviklikkusega eriti
silmapaistvad kataloogid Eesti NSV Riiklikus
Kunstimuuseumis toimunud R. Nymani, K. Tederi
ja E. Ole naitustele (1969, 1970, 1971). Need trii-
kised, mis moodustavad nagu uhtlase bukleti, on
maketeeritud elegantselt, sealjuures on silmas pee-
tud lahenduse funktsionaalset kCilge, kasitluse
holpsust. Kataloogide korval on ta loonud mitmeid
suuremaid onnestunud iildkujundusega raamatuid.
Sojajargseil aastail ja hiljem kujundas-make-
teeris H. Kersna mitmesuguste sundmuste puhul
kirjastatud fotoalbumeid. Need esindavad veel
tema loomingu kupsemisperioodi ning kannavad
ajastu pitserit. Iseloomulikumana mainigem nen-
dest pildialbumit „Tallinn" (1955).
Hilisemaist albumeist tuleks markida selliseid
valjaandeid, nagu „Eesti raamatugraafika" (1968),
„Vanemuine 1870—1970“ (1970), E. Okase „Lenin"
(1970) ja mitmeid teisi. Huvitav konstruktiivne
kujundus on bi bliofiiIsel mapil „20 eksliibrist" (1971).
Kui raamatu labimoeldud tervikliku kujunduse 51
alal on Kersnal saavutusi eriti viimasel ajal, siis
kaunite kunstikupsete valiskujunduste (iimbris,
kaas, tiitel) autorina tunneme teda juba 1950. aas-
tate lopupoolest alates. Nii on elegantse kirjaga
iimbris eesti raamatugraafika naituse kataloogile
(Выставка эстонской книжной графики, 1959)
iiks esimesi paasukesi uudsemate lahenduste otsin-
guil selles zanris.
Suuremat tunnustust toid kunstnikule L. Feucht-
wanger! „Goya" (1960) ja J. Karneri luulekogu
„Valitud luulet" (1961) kujundused, kus tahele-
panu aratab kunstniku voime kasutada oskuslikult
fotomaterjali, sulatada seda koos originaalselt vor-
mitud ja tundliku kirjaga iihtsesse, emotsionaal-
selt mojuvasse kompositsiooni. Veelgi paremaid
tagajargi saavutas Kersna „Eesti arhitektuuri aja-
loo" (1965) kujunduses, mis arvati aasta kauni-
mate raamatute hulka vabariiklikus ulatuses ja
mis iileiiiduIiselt konkursilt toi ara teise jargu dip-
lomi. Ombrise kujundus oma harmoonilise foto-
montaaziga on klassi kal iselt stiilipuhas; iildist
piduIik-ulevat muljet pehmendavad intiimselt kola-
vad sriftivormid. Viimase variatsioonid on monu-
mentaalse kompositsiooni aluseks koitekaanel.
Selle raamatu kujunduses ilmnev paeluv dekora-
tiivsus, oskus taielikult ara kasutada kunstilises
kirjas peituvaid voimalusi, tugev tektooniline taju
on Kersna loomingulaadi iseloomulikumaid jooni.
Kersna loomingu pohikomponendiks, nagu del-
dud, on kiri. See on tema kasitluses alati loetav,
funktsionaalselt pohjendatud ja kaunilt dekora-
tiivne. Ta kasutab meisterlikult nii antiikva kui
gooti ja slaavi kirja mitmesuguseid variatsioone,
andes neile ikka isikuparase tundelise joone.
Kersna aitab esindada eesti kaasaegse kirjakunsti
paremaid omadusi — elegantsi, sisulist pohjenda-
tust ja loogilisust, vormilist mitmekesisust.
Heino Kersna hilisemad tood on oma iseloomult
ja meeleoluliselt diapasoonilt vaga mitmekesised.
Suure tunnustuse, iileliidulise kauni raamatu kon-
kursi esimese jargu diplomi palvis „Eesti Nou-
kogude Entsiiklopeedia" (1968) aarmiselt napijoo-
neline, kuid detailideni labimoeldud kujundus.
ENE kaasaegne ja asjakohane valimus asetab ta
noukogude entsuklopeediate hulgas esiritta. Ka
kogumiku „Leninlik etapp eesti ajalooteaduses"
52
Koide. 1953.
Kaaneiimbris. 1955.
(1970) tagasihoidlikult pidulik, kirja ja pindade
vahelduval riitmil rajanev kujundus on meelde-
jaav. Nii nende kui mitmete teiste analoogiliste
triikiste kujundamisega on Kersna palju kaasa
aidanud meie iihiskondli k-poliitilise kirjanduse
valimuse kaasaegsustamisele.
Mitmetes toodes on Kersna viljakalt ara kasu-
tanud kaasaja moodsate kunstivoolude kujund-
likke votteid, neid orgaaniliselt seostades meie
raamatukujunduse spetsiifikaga. Nii on naiteks
H. Olti raamatu „Modern Estonian Composers"
(1972) kaane roomsas poorlevas varvikuses tunda
opkunsti mojustusi, R. Parve malestusteraamatu
„Kiindumused" ja E. Sogeli teose „Revolutsioon ja
kirjandus" (molemad 1972) Ombriste kirjaridade
visas rutmistatud kordumises on transformeerunud
ready-made’i votted jne. See koik naitab Kersnat
otsiva, uuele aldi kunstnikuna, kes naib alustavat
uut, paljulubavat jarku oma loometoos.
Heino Kersna viimaste aastate toodest tahaks
veel esile tosta suureparaste foto- ja kirjakompo-
sitsioonidega kujundusi raamatule „Loodus kut-
sub“ (1969), L. Prometi romaanile „Primavera"
(1971), albumile „Pilte Alutagusest" (1973), samuti
stiilse, lakoonilise valimusega „Varamu" sarja.
Korge tunnustuse, esimese jargu diplomid Oleliidu-
lisel ja Balti vabariikide konkurssidel palvis
F. J. Wiedemanni „Eesti-saksa sonaraamatu"
(1973) faksiimilevaljaande kujundus. Koige uuema
loomingu hulgas paistab valja varskevormiline
kujundus raamatule „Liihike opetus" (1975).
Heino Kersnast raakides ei saa mooda minna
ka tema toost perioodiliste valjaannete kunstilisel
kujundamisel. Nii on ta kaua aastaid teinud aja-
kirja „Pilt ja Sona". Alates 1966. aastast ilmuva
ajakirja „Horisont" kaasaegselt mojuv kujundus on
suures osas tema teene; viimasel ajal on ta sellele
teinud ka illustratsioone.
Kaas. 1955.	Kaas 1957_
Kaaneiimbris. 1958.
Kaas. 1960.
Kiiqanduse siiwilanad 1959
Kaaneumbris. 1959.
Kaas. 1958.
55
Kaaneiimbris. 1960.
Kaaneiimbris. 1961
Kaaneiimbris. 1963.
Koide. 1962.
56
4
Koide ja kaaneumbris. 1965.
*
Kaaneiimbrised. 1968.1965.
57
1961.
Kaaneiimbris. 1968.
1959.
Kaas. Ideekavand. 1968«
58
Koited .1968.1970.
Kaaneumbris. 1970.
Kaaneumbris. 1972.
59
Kaaneumbris. 1971.
Koide. 1971.
60
SBKSV
saa
«итшишм. USED К11N D U M USE D
>..»».« ЕПИяЯВ И18ЩИ
шшикшпШИШ
Н1ЙЭД1Ш т®0н:й}1ШШШЯЯ
ншинш М1шмшв5К|1ШМ||ЖФ
№M BHW®8
ШИЧЙНЯтЙШ N D U M U S E D KU ftg EBfiSftSRif?
EHIiRhUMUNHD KI IN D U /VI HSli
я втЖ1|’ fjjg
тв^ттМДЖ^_____________
KIINDtlMt SEl) KIINDUMVSED « i"тгДтйпгЛ
ЯШ&ОВ»МЖ
M immestest кшмнмм
_______вшей «ншИв
мтмш ВНМ^ИН(Я!ВЙ118ВЙ11НеВВщ1
KIINDUMUSEl»
№um.W
Q
Ы
и
a
s
a
£

fil
KWSSSraKJJSgJJTO*»»
МЙЙОШШ
«вШИЯВй kiVndiPm^s
USED KIINDUMUSE
«..н.вВЯИ MHiMMK
ИШ1№Й1
HINBHMHHB М1ВВВМ88ЯВ«11ШЦЩ|1ВП<
ИНМЙШРЖЖ"
KHNDUMUSED ?t
SgiM
Ugw^uiHmiiiH uiiitvi._
^Жьии«
Kaaneiimbris. 1972,
HARRY (MT М^Д||||УД|у
е»го»аж
9ОЖМ0«Ш
амйматойог
Kaaneiimbris. 1972.
Ajakirja kaas. 1973.
61
HfcINO KFRSNA ILLUSTRATSK* >N
tekivad
nende lootusi Kibdas'«
Kas see tahendab midagi^
olete lasknud sellel teal oma
aaendada ennasl ja oma па>ы
loetised
. ihkamisi T.r
paljud teised olete tejegi ehitanud spile ules mate
led homme midagi koogjs rtkki laheks Те
me teeme aastaga halbadest iaslest head oola ja sa
lasteluba akki aianseks kinni panna<>

Hadley »Ega nad akki mingil moet
et sad iniiutuda ehlsauks'-
Mmu leada kuli mute •
К о rnehhanismis <>n
utles George
Lehekuljed ajakirjast „Horisont". 1974.
Kaaneiimbris. 1976.
Kaas. 1976.

SYLVIA LIIBERG
1967.
kui eespool vaadeldud kunstnikud on koik oma
kunstihariduse saanud (voi alustanud) kodanlikul
ajal, siis Sylvia Liibergi (siind. 1933) oppeaastad
moodusid ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis, mille
ta lopetas raamatukujundajana 1959. aastal. Pro-
fessor P. Luhteini opilasest S. Liibergist on saanud
tanapaeva Eesti iiks markantsemaid kirjameistreid
ja raamatukujundajaid. Jargides samu iildtunnus-
tatud kaasaegse raamatukujunduse pohiprintsiipe
nagu ta vanemad kolleegidki — kunstniku kavatise
ja valjendusvahendite spetsiifika vastavust kirjan-
dusteose eriparale, piiudu triikise terviklikule
arhitektoonikale —, jaab Liibergi looming naise-
likult liiuriliseks, omandqdes pehmemaid ja tund-
likumaid varjundeid kui teistel. Selleks aitab kaasa
ka kirjaga harmoneeruva ornamentika voi faktuu-
rilise tausta ornus ja poeetilisus. Ornamenti armas-
tab kunstnik oma toodesse meeleldi sisse tuua,
marksa rohkem kui kolleegid. Vormijaks on tai
enamasti laisulg oma spetsiifilise joontemanguga.
Sylvia Liibergi loominguline areng kulges vord-
lemisi kiirelt — juba tema diplomitooks olnud
kujundused aratasid tahelepanu. Peatselt joudsid
ta tood vabariigi 25 parema kunstiliselt kujunda-
tud raamatu hulka. Alates 1961. aastast on tema
toid peaaegu igal aastal kauni raamatu konkurs-
sidel esile tostetud. Liibergi loomingu diapasoon
ulatub, nagu meie teistelgi raamatukunstnikel-
kirjameistreil, raamatust kaugemale, haarates
auaadresse, heliplaadiumbriseid, plakateid, kirja-
eksliibriseid jms.
Kiipse, valjakujunenud isikuparaga kunstnikuna
naitas Sylvia Liiberg end iihes 1961. aasta kaunima
raamatu, Fr. Tuglase venekeelse jutustustekogu-
miku „Золотой обруч“ kujunduses. Valiskujun-
dus — iimbris, kaas ja tiitel — on oma iiksikelemen-
tides harmooniliselt seostuvad, kiri tundlik ja kauni-
vormiline. Eriti volub orn ja diskreetne, romanti-
list meeleolu sisendav iimbris, mille suure visand-
liku algtahe ja paindliku antiikvaga kiri sulab
haruldase orgaanilisusega iimbrise fooni.
Varasemail aastail kasutas Sylvia Liiberg sageli
arendatud piltkompositsioone, luues monikord ka
frontispisse ning illustratsioone. L. Kibuvitsa no-
vellikogu „Elagu inimene!“ (1962) ja samuti samast
aastast parineva E. Triolet’ romaani „Roosid jdrel-
maksuga“ kujunduses mangib pohilist osa notke,
poeetiline joonistus, mida taiendab fantaasiarikas 65
kiri. Jargnevatel aastatel redutseerub taoline joo-
nistus ornamentaalsemaks kasitluseks, kusjuures
kirja kaalukus on tugevnenud.
1963. aastal hakkas ilmuma Sylvia Liibergi
kujundatud sari „XX sajandi luule", mille iiksikuid
koiteid seob peale iihtlase formaadi leidlik sarja-
mark ja kujundust labiv kompositsioon. Iga poeet
on aga inspireerinud kunstnikku andma raamatu
valimusele eriparase niiansi — nii rohutab ta
E. Bagritski „Linnupiiiidja" kujunduses luuletaja
ornliiiirilist hellust, B. Brechti „Dialektika iilis-
tuse“ (molemad 1963) kujunduses paatoslikkust jne.
Rangem, ainult peenetundelise kirja ja sarjamargi
kontrastsusel baseeruv on sarja „Vaike luuleraa-
mat“ kaas (naiteks „August Alle“, 1964 jt.).
Samal 1964. aastal loob Sylvia Liiberg iihe
oma poeetilisemaid toid, kujunduse A. Puskini
„Jevgeni Oneginile". Eriti onnestunud on iimbris
siimboolse poleva kiiiinla motiiviga, millega liitub
dramaatilise honguga kirjalahendus. See iilimalt
emotsionaalne kompositsioon oma hooguva
romantikaga on heas vastavuses N. Kuzmini
siseillustratsioonidega.
S. Liibergi kui huvitava kirjakunstniku omapara
avaldub mitmes ainult kirjalahendusel rajanevas
kujunduses — olgu see siis kandilisevoitu, kuid
siidamlikkust ohkuv kompositsioon J. Smuuli teose
„Jaine raamat. Jaapani meri, detsember" (1965)
iimbrisel, voi rahutult, tunglevalt visandatud
Goethe ,,Fausti“ (1967) kujundus. Liibergi kiri toe-
tub suhteliselt vahe klassikalistele eeskujudele,
kuid piisib enamasti hea loetavuse piires isegi nii-
suguse emotsionaalse laengu puhul, nagu naeme
,,Fausti“ kaanel.
Omalaadse riihma moodustavad kujundused
eesti poeesiat kasitlevaile teostele, milles labimoel-
dud ja hingestatud ornamentika (osalt rahvuslike
motiivide variatsioonina) seondub emotsionaalse
kirjaga. Nii on see naiteks kujundustes K. Mihkla
monograafiale „Lydia Koidula elu ja looming"
(1965), antoloogiale „Eesti luule" (1967), L. Koi-
dula „Luuletustele" (1969), millest viimane sai iile-
liidulisel konkursil teise jargu diplomi jne. Koigis
neis on kunstnik siivenenud teose atmosfaari, luues
soojade tundevarjunditega harmoonilisi komposit-
sioone. Abstraktsemat sumboolikat, kus tahtis osa
Kaaneiimbris. 1961.
Kaaneiimbris. 1962.
on varvil, ja peenelt labimoeldud rahulikku antiik-
vat on S. Liiberg kasutanud V. I. Lenini raamatu
„Friedrich Engels11 (1970) iimbrisel ja kaanel, konk-
reetsemad seosed valjenduvad S. Levase „Jean
Sibeliuse11 (1971) kujunduses.
Sylvia Liibergi viimase aja toodest vaarib esile-
tostmist raamatu „17. sajandi ja 18. sajandi alguse
eestikeelne juhuluule11 (1973) fantaasiakiillane vali-
mus, eriti aga 1974. aastal ilmunud uhiskondlik-
poliitilise kirjanduse sarja asjalik, teatud liiurilise
aktsendiga kujundus. „Kommunistliku partei mani-
fest11 sellest seeriast sai esimese jargu diplomi nii
iileliidulisel kui Balti vabariikide ja Valgevene kauni
raamatu konkursil. 1975. aastal tehtud toodest
tuleb kahtlemata ara markida armeenia rahva-
eepose „Sassuuni Davith11 kujundust. Selle teose
uldilmes tunneme ehtsat armeeniapara, kuigi
kunstnik pole ei kirjas ega ornamendis lainud
ahvatlevat armeenia iidse raamatukunsti jaljenda-
mise teed.
/ ’.Ctyahaar
IFZ	• БХУяняэр
fytiJe/e /ilapeti saatel
C^C/Hpilb/HblCCy
lOcioea НСС/Ш
Ъ соироЬа^/ении форте/шано
ЖЖ ffluusifaifumh	o&ifond
С-^епюнеиоеРес/и^&ш/шленое апкрл&ше
ССР	c
Ifalliw! ТИяс’юшн
Tiitelleht. 1974,
L.KlBl/vng
Kaas. 1962.
67
Kaaneumbris. 1962.
<.	"	'•	-V-' «Ayvf^or-ry^,
□UHAN SMUUL
Kaas. 1965.
Kirjad K. Sagritsa tehtud kaaneiimbrisele. 1961,
68
Kaaneiimbrise ideekavand. 1963.
Kaaneiimbris. 1964.
Kaaneiimbris, 1965.
Kaaneumbrise ideekavand. 1965.
Kaaneiimbris. 1965.
Tiitelleht. 1965.
Kaaneiimbris. 1967.
70
Kaas. 1966.
Kaaneiimbris. 1967.
Kaaneiimbris. 1965.
Kaaneiimbris. 1970.
71
Kaaneiimbris. 1968.	Kaaneiimbrise ideekavand. 1967.
Koide. 1968.
Kaas. 1971.
72
Kaaneiimbris. 1969.
Kaaneiimbris. 1970.
□.Semper Lehetailgi nagii lehti poult
Kaaneiimbris. 1972.
Kaaneiimbris. 1971,
73
Kaaneumbris. 1973.
Kaaneiimbris. 1974.
Kqgneumbris. 1973,
Kaaneiimbris. 1973,
74
sassuuni
aauitfi
KIRJASTUS <EESTI RAAMAT» • TALLINN 1975
Raftua^pos
Kaaneumbris. 1973.
Tiitelleht. 1975.
Kaaneumbris. 1975.
Kaaneumbris. 1975.
NOORUS
JA MAAILM
Eksliibriseid ja sarjaraamatute marke. 1966—1967.

РЕЗЮМЕ
Лучшая часть творчества эстонских художни-
ков, оформителей книги отличается гармонич-
ной целостью, глубокой связью с содержанием
и стилем литературного произведения, хорошим
решением шрифта. Среди мастеров, имеющих
большие заслуги в создании современного вы-
сокого уровня оформления книги, ведущее место
занимают В. Тоотс, П. Реэвеэр, X. Керсна и
С. Лийберг. Несмотря на различия в их возрасте
и школе, творчество их всех объединяется без-
ошибочным чувством стиля, стремлением к со-
зданию ясного, цельного ансамбля книги.
Наиболее интенсивная деятельность Виллу
Тоотса (1916) как художника книги и шрифта
начиналась в 1940 годы. К середине последую-
щего десятилетия его творческий язык оконча-
тельно сформировался и достиг зрелости. Тоотс
стал одним из ведущих эстонских художников
по оформлению книги. Шрифт, всегда занимав-
ший в его произведениях главное место, обога-
щается все больше и больше изящным ритмом
и фантазией, однако, становится торжественным,
если этого требует содержание. Шрифт в руках
художника — живой организм, на лице которого
выражены самые разнообразные нюансы чувств.
Общий характер оформленных им работ ком-
пактен и декоративен, всегда соответствует со-
держанию. Динамичное, виртуозное искусство
В. Тоотса заслужило внимание и за рубежом.
В. Тоотс, кроме того, известен также как иссле-
дователь искусства шрифта. Одной из его по-
следних работ в этой области является объеми-
стый труд «Эстонское искусство шрифта 1940—
1970» (1973) в его собственном оформлении.
Работы Пауля Реэвеэ ра (1918) достигли зре-
лость также в 1950 годы. Его произведения ха-
рактеризуются единством шрифта и элементов
фона, решение шрифта всегда акцептируется.
Композиции как правило, ясны и просты. Одним
из любимых образцов Реэвеэра всегда был го-
тический шрифт, который он при оформлении
книг переобразует в удивительно выразитель-
ных вариациях. В трактовке антиквы Реэвеэр
применяет часто резкие, четкие контуры. Среди
его работ заслуживает особого внимания оформ- 77
ление издания «Сочинений» Шекспира.
Работы Хейно Керсна (1922) привлекают
своим стремлением к наиболее глубокой выра-
зительности содержания. Основному элементу
изображений — прекрасно оформленному шриф-
ту — секундируют либо, сливающиеся в единое
целое с общей композицией, фото, либо орна-
ментально фактурный фон. Наряду с этим ху-
дожник стремится к целостности печати и без-
укоризненной архитектонике. Глубокое знание
стиля, интимность, логичная взаимосвязь между
общим декоративным впечатлением и деталями
составляют главное достоинство его искусства.
В своих работах последнего времени он плодо-
творно использует изобразительные приемы
современных направлений искусства, органи-
чески связывая их со спецификой оформления
книг. В итоге Керсна соединяет классические
основы своего творчества с более современны-
ми приемами.
Творческий язык Сильвия Лийберг (1933)
сформировался в 1960 годы. Придерживаясь
этих-же основных общепризнанных принципов
современного книжного оформления, что и ее
старшие коллеги, творчество Лийберг остается
женственно-лирическим, хотя и приобретает бо-
лее мягкие и чувственные нюансы. Этому со-
действуют еще нежность и поэтичность орна-
ментики или фактурного фона, сопровождаю-
щего шрифт. И хотя шрифт и является домини-
рующим элементом в творчестве Лийберг, по
сравнению с другими художниками она трактует
ее более свободно. Ее фантазия основывается
на сильной эмоциональности, но никогда не про-
изводит впечатления внешнего эффекта.
Хотя творчество этих четырех мастеров сос-
тавляет лишь одну часть многостороннего
творчества современных художников шрифта
оформителей книги, все-таки в нем хорошо от-
ражаются общие приемы: от классически про-
стых до эффектных новейших приемов сов-
ременности, от спокойного размышления до
богатой эмоциональности. Основной же явл-
яется функциональность шрифта и всего изоб-
ражения; целостность деталей и общего впе-
чатления, ясность и содержательность средств
художественной выразительности.
78 SUMMARY
The best part of the work of Estonian book
designers has stood out with its harmonious unity,
close connection with the ideas and style of the
literary work, and good lettering. The high level
of the contemporary book design is due, in the
first place, to such masters as V. Toots, P. Reeveer,
H. Kersna and S. Liiberg. Although they are of
different ages and training, their work is dis-
tinguished by an unerring sense of style, and their
striving for a clear, complete book ensemble.
The intensive activities of Villu Toots (1916)
as a book designer and master of lettering began
in the 1940s. In the middle of the following decade
his manner was completely formed and got mature.
Vo Toots has become one of the most outstanding
book designers of Estonia. Lettering has always
played the primary role in his book design. It
has been constantly enriched with elegant rhythms
and fanciful forms. Lettering in the hands of an
artist resembles a living organism displaying
different shades of emotion. The general picture
of the design in his works is compact and decor-
ative, and always in conformity with the content.
His dynamic, brilliant art has also attract-
ed attention abroad. V. Toots has likewise be-
come known as a researcher in the art of
lettering. One of his latest works in that field
was the exhaustive book “Estonian Art of
Lettering in 1940—1970’’ (1973), designed by
himself, as well.
Paul Reeveer (1918) achieved maturity in
his art in the 1950s. His works are characterized
by a harmony in the relations between the let-
tering and the elements of the background, where-
as the predominating role is enacted by decorative
solutions. P. Reeveer’s composition is always
clear and simple. One of his strongest sides is
the Gothic lettering that he uses in surprisingly
impressive variations. In his treatment the anti-
que is also endowed with angular contours. Of
P. Reeveer’s works, particular mention must
be made of the design of the Collected Works by
W. Shakespeare.
The work of Heino Kersna (1922) captivates
by the artist’s striving for possibly profound
expressiveness. The main element of his design—
the fully executed lettering—is complemented by
the photo which is fused into the general com-
position or the ornamental background. Next to
it the artist strives for a unity in the printed work,
and for irreproachable architectonics. Further
virtues of his art are a fine sense of style, intimacy
and delicacy, and a logical connection between
the general impression and the detail. In his recent
works he has fruitfully utilized the methods and
ways of contemporary modern art trends, orga-
nically connecting them with the specific char-
acter of the book design. In that way, H. Kersna
is striving to combine the classical fundamentals
of his art with modern means of expression.
Sylvia Liiberg (1933) acquired her own man-
ner as a book designer in the 1960s. Though she
has been following the same generally acknow-
ledged main principles of contemporary book
design as her older colleagues, her work displays
a feminine and lyrical character with softer and
more sensitive nuances prevailing. Those pro-
perties are enhanced by the mellow and poetical
nature of the ornament or the textural back-
ground. The lettering predominating in the book
design by S. Liiberg is more independent of clas-
sical patterns as compared with the work of
other artists. Her fancy is based on strong emo-
tionality, and the artist is free of a desire to achieve
an extraneous effect.
Although the work the above-mentioned four
masters constitutes merely a part of the varie-
gated contemporary Estonian book design, it
nevertheless reflects the general aspirations, unit-
ing elements of classical simplicity with modern,
effective devices, and deliberate mater-of-facted-
ness with emotionality. And all those endeavours
are based upon the functionality of the design,
harmony between the details and the general
impression, and lucid and pregnant means of
artistic expression.

SISUKORD
Villu Toots...........................................................................7
Paul Reeveer.........................................................................33
Heino Kersna.........................................................................49
Sylvia Liiberg.......................................................................63
Рейн Лоодус. ARS LIBRI. Краткая монография. Оформление В. Тоотса. Издательство «Кунст» при Художественном
фонде ЭССР, Таллин, ул. Лай, 34. На эстонском языке. Резюме на русском и английском языках.
Toimetaja L. Martman. Kunstiline toimetaja J. Kloseiko. Tehniline toimetaja 0. Veikesaar. Korrektor D. Aas.
ИБ № 55.
Laduda antud 23. IX 1976. Triikkida antud 8. VI 1977. Kriidipaber 54 x 84/8. Triikipoognaid 10,0. Tingtriikipoognaid 8,4.
Arvestuspoognaid 6,35. Triikiarv 3000.	MB-04156. Kirjastus ,,Kunst“, 200001, Tallinn, Lai tn. 34. Tellimise nr. 5013.
Hans Heidemanni nim. Triikikoda, 202400, Tartu, Olikooli tn. 17/19. II.	Hind rbl. 1.02