Kollektiivne gaas ikait se~.
Gaaai kaitae v^riendid
2,
3
Date к tor ai
dotektor apparaatide tar vi tarn i se ga
gaasikindlate varjondite о rgani se eri mi sa-
ga.
faaaiga murgitut esenete ja maaala desin-
i1eeeria>sega.
-ipparaadid oeavad teadustama gaasi-
.-oovu..* ank tulekut*s.о.nii utelda ette-
(pravont i i vue)abinou.Dis nnf i tae eri mins
voitleb gaaside va.atu gaaside kallaletungi ajal
ja peale aeda.
Gaasikindlal variendid shk ebitused voiaal-
davad eeesviibi jats 1 olla iliaa masked eta gaasi
kallaletungi aial.
.Need on kolm voitluse viisi nida rekonen-
deeritakse ka praegusel ajal.
Sunre sbja ajal kollektiivse gaasikaitse
arenenine oil kokkuvcetult jairgmine:
Bt takistada gaasisi kaevikutea ,0 tungimast
kaevikute ette ehk tagapoole koondati kergelt
poland siiutuvat raaterjali.
Kui \ule кaided
kaeviku taga (iga 3-4 sau-
na ta.;nnt)siis pahas bhk
kaevikatest pikapeale kacb
ага и! ng ka gaaeide каеть-
kus~e linginine eestnoolt
ei ole mitto kindlustatut.
Penlegi начале viis ncuab >alju pcletud material!
Kui tale kolled eespool вeda,кaevxkud-puai-
vad kauenat aega puhtatena lima paasiti; aga tub
ja suits variai) eeloleva,t axastikku j a vaenlast
Poale aelie tarvitati plekkaetisi,mis olid
taidetud. naftaga labiimbutatut turbaga.Sea aegu
i'laf ji.-so tule^a.kuid aadia suurt kuumuSt.
Kaetid soetati kaeviku et-
te ’ihes.kahea reae,E>aa sis-
so (naa tasa’’ . 3ii Itamine
sunaic. detoueerivti ehk
kiirac’.evu в’!’ tensor! ja
dananiidi ehk pii rokseliiai
abil.Kibti laht i teger.i-
зеке к inn! tat i Ra.ine kul-
ge tra »di tiikk.mills ots
iilatae ka evikasue , 3nure
tuule juures ? :ut,atakse oblema rebleпая read.
Monl kott voib aaurtukitulega pui-'u tatut
saaia.St ta^acla tale edas i i Liidmis t, suurte ndd-
ride nbil tomatx mtmeis kohtades kavikutosse
Tihedad seinad ka&vikute
ees pskavad ka teataval
maaral kartэеt,kuid piKka
mbcda ^aasid sii’iki tai-
davad tcaevikut
Zsialgselt varjendits
kaiteel gaaside vast a tar-
vitati ka tuId,paraespoo-
ls aga tale is respiraatar
as tega.
Tull siinnitab fSmhst ja
gaasidest miirgitatud ohk
tungib labi ukse.gaas
aaab neutraliseeritud ja
puhas ohk valgub varjen-
disse-Sarnane ohu uuendut
ei andnud mitte rahulda-
vaid tagajiirgi.
Cuemad votted gaaeikindlate varjendite
korraldamiael.
Rsimene tingimua millele peavad rastana baa-
sikaitseks korraldatud varjendid ehk ehitused,
see on bhukindlus. Gaanidega m'irgitufi ohk ei to-
hi paaseda varjendiase, kua gaasikallaletunbi ajal
inimesed viibivad lima respiraatoriteta.Jsrieli-
kult,peavad olema phukindlad ukqed. Varjendis..,
olev puhaa ohk зааТЗ STa-kHluta tut, aeesoll jare 7al-
ja a-hk siaaekaifiiiaega kanduks varjendisae gaaai
Oei ja ohk rikuks veelgi Kiireniini .Ka absoluut-
set ohukindluat on гаьке ia peigi voimatu каати-
tada;gaae vahe haaval tungib varjendiese labi
igasuguste oilude ja miirgitab ohu.Lt varakendada
bhku ja takietada gaasi sissevcolu tarvis leida
abinbu pahta ohu mure to ami aeks.
Labaratoors ed katsod bn ntlidanud.et taiine
muld abserbeerib gaase: 0,5 meetri paksune taime
mulla kiht voib labilasta jpboduva kiiruse juuree
ja puhaotada kuni ICC mtrs.о.2 ruutmeetrit
puhastab kuni 1000 mtr.J).
Taime muld vbib neutraliaeerida koiki gaase
mis aisaldavad cloori ehk broomi.nagu:
Cloor inglistina Sn Cl4
Cloor benaiil Cgl^CHgCl
CNcl
Fosgeen ClOlg Broomhensiil CgHgCHgBr.
Sulfokloori it
Cloor arseen.
So Cig Cloorpikriin С С13Я02
. As C]g Iperiit 3|ch|cH2C1.
Mulla filtrite kaaut amine on andnud vaga
haid tagajargi.Varjenditea,oie vahemalt 7 tundi
on olnua gaaside all,inimesed on riibinud ilma
reepiraatoriteta ning ei ole tundnud mingiau-
gnet raskuat hingamise juuree.
varjendi aisseseade on jargnine:
Л - A ukaed.oia
aauvad iiketeisest
paarimeetri каиги-
ael.Uhe ukae lafiti-
tegemisel teine
peab oleua kinni.
Billas кi kaks net
ei tohi korraga
lahti olla.
aiinnitab ohu aurve vahat.f2-3 om’.Kee tulba kor-
fiiae vahet mida iatkub selleks,et ohk tungiks
abi filtri).
Sissekaikude sulgunine. Kui varjendil on at
nult ilka aisbe)caik,siia ventilaatOr' ^se tatakae
varjendi kangemaase nurka,nii at ohk voolake
iile -kogu varjendi ning tor]uks valja gaaside
vaiksemad osad.
Kui variendil on kaks aissek&ikn - йкв tar-
ria gaaai kallaletungi1 taieati kinnipanna.seat
at tint aieaekaiku on kergem kaitata gaaaide
aisaetuleku vaatu kui kante.
Date vahe peab oleua rahemalt 2 mtr.et ka
kanderaau leiaka nende vahel ruvtni > haaratute
кandmine).
,Р»*1е gaaei kalialetungl variendid ia sisBi
k&ik pnhaetatakse piilverisaatoritega ehk liht-
aalt yentilaatsiooniga.mis juurea siseekaigud
on lahtijaetud (ventilaator id peavad ole ma suu>
r^joulisemad mitte filtri onad).
Siesekaigu ja uste ehitus.
, Ream on valmistatud 1.5-2 tolliliateat laa-
dadest;kulje laudadel (a) on kumer loige at
tekk paremine lamake vaatu laua a&rt;laud b -
on aarega maa ввезГ о - tugineb eissekaigu
lakke; q - alus kokkiirullitiid tekile; ее - ha-
re lanad.mi?g~u5uste vahe saab taidetud nullT=“
ga.ex xeha iihenduat aiaaekaigu seintega bha
kindlaka.
 T tekk, (gutaaaeritud ehk varnitsaga l:bi-
imbutatud xiie;aLrmisel iabase! marg tekk) on
ulemiee. airega kinnitatna raami kfllge; teki nea-
1в ла1 к1?аР??аd kafce,paUBt pbana.ning alia -
raud latt {ehk paust latt),rot в noievaa riiet
kergena laiiiti Ja pikuti.
Valine uks on langue вieeepoole,ja eeeemine
aks - valjapoole.Tekk on 15-26 oe Vorra laiem
raamiet.
Bt saavutada ohukindluet uete ia eiesekuigix
voodri yahel,viimane peab olema tahtud laqda-
fles t; bat tides t voodri juuree seda on ras'ke
ehk iaegi •’binata saavutada.
------	joorata sutm ronsuiaeg apit tarvia
kontroloex ida ning korvaldada tekkinud puudused.
Kui tarvia siia lohkuda vooder maha niag seada
uuosti korralikult ilea (laudadest).
Gaasi kallaletungi 3uures»liikumine varjen-
diat valia ja aisae aiinnib uhe kaupa.Liikumiae
distaipliini iarsle valvab tunnimeea (maakes).
Eelpool oli beldud.et uste vahe peab ole ma
vahemalt 2 mtr. sour.On soovltav.et kahe ukae
vaheline ruum olaks veelgi suuresi.et sibsetuli-
jaid vbiks siin desinfitsesrida,et nad vbika
siin nahavotta ia aiia jdtta gaaaideet murgitud
ri ided,varustuee,et siin oleka ruumi ka pulveri-
saatontele .	мк»
Ventilaatori Ikbimoot hariliku.lt 0.50 m.
Sarnase ventilaatori normaalaeka voimeka loe-
takee %. iihe ruut mtr.filtri pinna paale.
/maxi mum 1 mJ).
Ohu kulu arvestatakse jargmiaelt:
1. iihe jalavae jao peale - 1 m^minutid. 4
2. peale aelle.iga sissekaign kohta 0,5
Komando punktide,aidumia punkte jaoks „
arvestatakee keskmiselt 1 mJ puhaat ohka 100
varjendi mahu peale minutia , plus 0,5 mtrJi'gS
aiaaekaigu peale .
Uhe sissekaiguga .ihe jao varjendi filtri
pinna sunns - 3 nr kahe sissekaiguga ja
100 kant mtr.mahuga komando packtide ehk sidu-
mise panktide filrri pinna aaaras 4-5 ш4.
See arv ei ole mitte abaoluutne:aiin on
tsatud j ulgeoleku koeffitsent,mis oleneb ara
ventilaatorl vantamiss kiiruaest.Kiirendaraiae
juures voib saewada C,5„m° minutis.
Ohu kulu juurea 1/3 m^ pinna iihe rant meet-
ri peale bhu serve vahe on 2-3 cm.vee taibast;
seda voib eaavatada ainult filtri hea ehituse
juurea.
Pudeva mulla (tampimata) ning keekmise
niiakuse wares survevako on ainult mcni ш/m.
Ventilaatori kaiirapanekuks jatkub inimeee
joust.
Tssntrafugaal ventilaatorid on kcige roh-
kem tarvitatavamad .,’ieglase ebk liiga klire
vuntamiee juures - kcoa tungib varwndisse,
esimesel korral - sisaekiiikade kaudu.toiael
korral - labi filtri. Norm-wlselt tarvis teha
minutia 75 tiiru.
Ventilaator vbib saada tehtud ouust;volli
peal on like - kuni kolm turbiin ratast .
Pilrri jaok^i on kblbulikud kfiik taime mul-
lad:oarimaks•tuleb nidada aia maad;metsast
samuti voib sasdr head raulda.Aedade,pttbsa6te.
puugruppide alt voib iga kord saada head oaad.
Pruunikae varv on KUumuse eisaldavuse tunnu-
seks:mis rohkem guumust - seda pareo.
Mulda votta pinna lahedal t, mi t te siigava-
malt kui 2C om.:teha hasti pecneks ning lasta
labi reetall eoe],a.Kui mullas on 10% orgaanili-
si oliusi la 20> niiskust,siis filter voib toC-
t аЛ 0 nt i т и Tnnrt 4	4	*» •» a a ¥
Filter asub кгаатхв; laius 0,8 - 1 mtr.;
ivf sttgavus filtri all 0,5. mtr.
__ohu kaamer on kaetud lattidega
ц j.i i jito1"1 £аЛ°С° ehk heinaga; peale pan-
n°Kse 50 cm paksune mulla klht,
tambitakse ialgadega hasti kin-
к**’ Tii ninp lieatAlcea inure seni
юти renxuaatori juures.
Toru poik lind normaalselt 2 ruut detsimeet-
rit (200 cn‘); toru voib olla laudadest ehk
plekist.
Pealt filter kaetakse’ lattidega ia mullag»,
et kaitsta mulda vihma ja piiikse seat.
Iga kahe nadala jarele tarvia kontroleerida
Nagu oeldud,filtri pinna suurus oleneb ara
tarviliseet ohu kubotuuriet.Uke ruut mtr.filt-
rit iihe minuti jooksul laseb labi 0,3 nP-puhas-
tatud ohku; voib nbuda ka 0,5om°, - see on kesk-
mine norm;maximaalne - 0,9 m .Uhe iao variendi
.ohu kulu ninutis oleks keskmiaelt 1,5 atr’. „
jarjelikult,filtri pinna snurua oleks 2-2,5 m ,
Katsed on naidanud.et uke kantmea±sr(У
filtri mulda voib puhastada 1000 mtr.J gaasi-
dest aiirgitud ohku.
Kui varjend on ennem Talmia ehitatud.aiia
filtri juureehitamine on газке ja iga kord
▼aenlase lilheduses.
Kui varjendi kere on piistpalkidest ja too-
derdatud laudadega ehk lattidega,siis filtri
fuumi valmistamine galleriina on reel vbimalik;
alnult kate voib jaada norgaka.
Qallerii varjenditel filtri ruum valmista-
takae aamuti nagu varjendi ruum iae;

- 10 -
Muldfiltrite ekitanine.nagu meie naene,
nbuab suurt ILea tcod.Soja ldpu. pools prants-
laetel olid carvitueel filter kastid miasugu-
seid vdika luhikese aiaga ilesseada igasse таг-
jendisae; oil tarvis ainult obi -unrevoolu to-
Filter kaatid on valmijt cud s?.r'< uil.iuctto
jarele nagu recpiraatorid•vent’ 1 aafcn tobtami-
361 taurgicud bhu tun(-)ib filter kaati.laheb la-
bi filtri (nis ±aiuti ja pikuti taidab kasti)
ning siit edasi - varjendisse.Uka filter kaat
puhaatab die ninuti ipoksu kergelt 1.B00 m°
Shku.Ta voib i„r-ieet tootada 12 tundi.Suure
varjendisue vc ib' iilesseada cita filter kasti.
tfaataoata koikide stteVao-
tua abinoude peale.gaasi-
deat miirgitud bhk allaki
vahe haaval vbib tungida
varjendlase (sisae ja val-
jakaijad);gaaaikaitse var-
jendia peale muu peavad ol»
ma reel pulveriaaatorid,at
deainfitaeerida gaasiat
niirgituid ese me id , koht i jne
11
Purus tamisetbbd.
S6.is,	ajal purustamise tbod saavad labiviidud:
1.	Rinde katte kaitaeks.
2.	Tiiva kaitaeks.
3.	Taandumiael - vaenlaae edaailiikumise
aeglaatamia aka .
Koik purustused on enam-vahen oikema.aiuti-
ae mbjuvusega;nad on oarandatavad;nende mbiu-
"iis oikeneb,kui raeie auudane purustusi hoiaa
tabava suurtukivae voi r.klp.tule all.
Lohkeained:
Soiava.es tarvi tatavaid lohkeaineid vbime
jaotada kahte liiki:
1. piissirohud (fugaas lohkeained):-must
ja auitsuta piisoirohi.
2. brisant lohkeained : meleni it, tool,diina-
miit.pnrokaeliin ja teised.
Pueixhtu voib tarvitada aeal.kus laengut
on roinalik asetada puruatatava eaene aiase
ehk ta alia (laeng tee taraais .aib’iri eees.miiiiri
all,all puvoaade puruetamiseka ine.).
Metall oai (aillaa), pakse kivioii’lre ptisai-
rohu vnlialaengutega ei .purustada.
Briaant lafikeained kaautatakse igakord ше-
tallosade : betdbd, -raud-betooa. - ja klv£ ehi-
tuate puruataoiaeka,nii valfa - kui ka eiae-
laengutena.
Bust piiaairohi plahvatab tuleeadaraest ,piis-
aikuuliat,eldktfl aadenest (ainult oeeneterali*
ne ehk pxiasirohu tolm).
Sdutamiaeks kaeutatakse:
1.	euutenbori,
2.	siititenoori ja paukuva elavhobeda к ape lit
3.	paukuva elavhdbeda kapslid iihes elektri-
aiitikutega (siiuta’nine elaktriga^.
- 12 -
Suitauta piiasirohi од 1| korda tugevama mo-
juga kui must pus sirobi.
3uutamiae abinbud on need aamad.nia musta
piiaairohu inures.
Meliniit - on helakollatat varvi.Tulega ailu-
tamisel sulab ia poleb aoglaselt tahmase leegi-
ga.Tekkiv suite on miirgine.Loogiat vo i porutu-
sestest el rilahvata k'eil olevad meliniidi laengud
on Biirau ’kuiul iaed , kahea auiirusea : 450 grammili-
aed ja 1750“grammilised.Need laengud aauvad
paoiat porafineeritud kestaa:seee-
olev meliniit on kova.teda voib
Лиз hadaohuta kergeeti tiikkideka
raiuda (siiski mitte soovitatav
ргenendamiae viis).
Laengul on silindriline avaus,
kuliu kaib eisse detonaator;see on
jikergune parafineeritud papist
oruke.kuhn on mahutatud pulbrie
meliniit .
TUkkis meliniit plahvatab ainult
detonaatori abi 1.Detonaatori“BOtl-
tamiseks tarvitatakse 1.5-2 gram-
milisi paukuva elavhobeda kapaleid
Xapsli таока detonaatoris avauet ei ole - aeda
teLakse noa voi oulga otaaga.
bi tohi hoida ilea kestata meliniiti Detail
ar.jadel-aee lohkuaine annab nendega (Tiiljaarva-
tua inglistinaJtihenduei.rais kannab pikraadl ni-
netust; viinane on vaga xundelik ja квТ£ё611 pSb-
vatav.
Tool ehk trotiil on helekollakat viirvi (vihe
?ruunikam kui melTni it). Tulega niiiitamiael pb-
eb asglaselt, tahmase leegiga.Suite nilrgine .1®-
giat vol porutueeet ei plahvata.Mei1 kasutada
olevad tooli laengud (venel-is telt jarele iaandd)
on neljakandiliaed plokk karbikestes,kaal- mit-
mesugune:
taeaugune:
Pool! siintamiaoka tarvita-
takse enamalt jaot tetriil
voi 2 graorailiai paukuva
olavhbbeda кареlaid (viima
.<ed tihti ei anna tagajargJ
Kapalite iaoka laengutel
on mused.
D tt n a m i i t ♦
On oitceauguat liiki dunumi i t e .Ko i к nad on
pehaed ,valkjaskollakat ehk ot iunkiat ram.
Laengud on permanent paberisse pakitud.Tulega
afiutamiRel Kiirssti noleb Suitsiu ei ole.Diina-
miit ise on miirgine lohkoaine.
Padrunte aiiutamiseke 1,5 - 2 gram.paukuv
elavhbbada kapalid;padranie kapsli avauat ei
ole.viiraane tehakoe puu nulga abil.
Diinamiit on vaga tundelik -j a iimbeikuimiae
kartetav lohkeaine.laearanis tundelik on ta
kiilnanud (hangunud )se iankorraa .Ta ktilaab j uba
+ 8°C juiires.
Aianookaul diinaniiit laguneb; 1 eraa vanadust
arvataksa viie aaata peale .Arvesee vottes tun-
delikkuat ja kiiret lagunemist - dunamiit abja-
тае tarvitusest kaoh.
Purokaeliin on hole halli ehk peaaogu val-
get varvi,puupapi oaasitaoline aine.Sanuti kui
puupapist nii ka purokaeliiniat voib kergeati
eraldada paralleelseid tiikke,viiluaid.Tuloga
gixiitanieel pbleb kiireat i .Gaaaid - tniirgised.
Pfirokaeliin tbebab endaaae kergeati niiakuat.
3% niiekuae siaaldavuse juuree on ta kuiv,10-
- 14 -
-30% juures - niiske.
Kuiv piirokseliin on tundelik(kuid mitte
aiivord.et plahvatada kiiest maha kukkumiselV
Ta vbib siisJki plahvatada kbva pbrutuse да iga-
kord siiiituda hocrumisel.
Kuiva oiirokseli ini siiutamiaeka kasutatak-
se 1.5-2 grm.naukuv elavhobeda kapslsid.
Niiske purokseliin plahvatab ainult kuiva
•juures nlekul (kui detonaatori),missugust peab
olema 1/20 niiske lohkeaine kaaxustlvee alus-
tel laeng.iiel 1/20-1/4).Niiske piirokseliin on
hiidaohutu iinberkuimi ecl , t a ei karda ptirutust
egen hborumist .
tes ohk ilma;kaal'umboe 55-60 era
Viiikesed kuue kandi lised plekK kar-
bikestes ehk ilma; kaal 120-130grn>
Suured kuuekandilioed - ilma рхвк
nduta.kaal umbes 260-200 grm.
Hattakujulissd ilraa plekKnbuta,
kaal - 1 klgr. ja rohkem.
- 15
Abinbad lohkeainete suiltamisoks.
Paukuva elavhobeda kapslid ktrjutavad vaaest
torukeei ,raib on 50ш/а nikad "ja 6m/m labimcbdne
Sisse on pressitud - 1,5 ehk 2 gr.paii-
kuvat elavhobedat- - vaga tundelikku
lohkeainet,ois plahvatab rule sadenast,
porutuaost ja rooruoiaesr.On kardstav
kansle-id mlngisuguse kova aejaga (ka
XT-» 6 1ё ко г те «а ) се эз t urg-tseaa.
Kui paukuv elavbbbedas cr. 30% ni le-
ft kust aiis ta ti plah"£tu.Kapelid hoi-
? takse olekkkarvisestes (100 tk.Jkarbi-
I :4= Kese pusti ,avauatega ftlospcole , кapsli-
I 7!< ten on peene sbopuru - ni'skusa ara-
1	•.£ hoidmiaeks.
t vi*x Tetriil kapslio.(Tooli ehk trotiili
slutamiaeks/sisaldavad 1,2 gramrai tet-
riili js 0,8 rrann; psukuv slavhobedad
Tetriil kapslite karpiaele cn oaale kleebituJ
kollane paberilint.
Kapslid l.o. takse:
1.	Kuivas ruuais.
2.	Tuisstj croldi teistest 1 einetest.
3	Dhee rti'itai s mitte iila 5000 tk.siin voib
hoida vest kuni 50 k 1c.siidtenoori ia ku-
ni IOC sutikat.
4.	7eo ju'-ires kapsliu olgu eraldi teistest
lohkeainetest.
Stiutenbbrid .
Bikfordi subtenddr (niissiroha stidamikuga)
pcleb 1 jntr. - It minutlti ta labimobt 5.6 из;
Kui see s’iiltenbbr on ptlalt torva tud , pigitiid .
ehk kastud go. nail vedel ikuga ,s i is ta vbib pole-
da ka vee sees(kuni 4 oeetri siigavusas).
16 -
Sutitenttbri hoitakae ribgidea - 8,5 mtr.
(unibee 200 grl.Nbbri suudetakee kas tikuga ehk
aa.lpeetri tahi abil:2,5 am pbleb umbea 5 nin;
seelabi voib aiiiitendbri kokkuhoida.irdlemal j u-
huael euutenbbri ots loigatakae viltn maha.et
avada rohkeni eiidaaikku.
ЛМ
Siiiltenbbri nitte murdal Hoiuruumid eitohi
olla niiaked ega liiga к ui vad . Stint enbori otaad
vahaga kinnipandud.
Kiirpblevad * a detoneerivad sdfltenbdrid:
1) Kiirpblev suiitenbor - polemise kiirua
125-130 ntr.sck.
2) Detoneeriv aiiutenbor (aiidamik brisant
lohkeainest)plahvatah 5000 mtr.kiiruaega
as к.(a.t.tuli andub edasi kiirusega 5000
atr.sek.
• Detonaerivat suutenopri voib atifidsta ainult
kapeli abil (ta ei pole).
Kiirpolevato
iihe korraga mit
Igearania on se
aiiiitenboridega voib aiiudata
u laengut ka kauge maa tagant
lleka aoodne detoneeriv sudte
17
Il__Il
Viinaaes skesmia detoneeriv auutenodr or,
vbetud kahekordaelt;uhe haru iuhualiael r4kkl-
niael tali saab adasiantud teiae haru kaudu.
Siitikud;
Siitikud kaautatakae elektriga laengute siiu-
taaise korral.Heil on tarritusel ,nli ninet^tud
Dreieri ja plantina siitikud .Lsioeste siitikuto
18
Пгга/t^ebe uhenefuje iiean.
inn
JdtrfaMHu uAandw* Жг».
Kapsol surutakse e V tevaa tl i leu i + sutiku aluiaisse
otsa kuni viiuiaee oladeni.
Plaatina siitikute elektriline takistus on
Indukt or id.
Blektri siitikute Built amis eks tarvilik voolu
tinge on 45 volti.Rarilikult tarvitatakse induk-
orit.Juhed kinnitakse kloni.iide kiilgo ning
- 19,-
vandaat keerata kiiruaega 4 tuuri aeknndia ,ning
aamal ajal teiae kaega vaiutada kontakti paale
(kni tarviline kiirua kaea).
Juhed:
Pioneer komoaniia on kaLesuguaed iiihed (iao-
leeritiid): 1) jams jahe,06 5 во. 1 Ala', i uhet
kaalub unifies 56 klg.
2)	peane juhe 0 4,5 on.
Juhede jatkud oeavad oleiua iaoleeritud (gum-
mi lint.gummi vedelik jne.У.
I’i tnesii'iieed instrumendid ja abir..ud.
1.	Kivi puurid 0 6;C 9; 1,2 в pikad. -
tera lams 4 am.
2.	Faanrid 1.2 ja 4 kilogramailiaed.
3.	Piiur-aukuJe liiaikad
4.	торре vardad
5	Teraa kiilad.
6.	Гии puurid.
(harilik ia aorgkang).
a. Hexalic .
9.	Jugliaa vet rued
10.	Vaikaenad toeriiatad:lanedad tangid
ii kaurJd taaku noad kapali tang id .nbectad .
11.	Gunrui lint juami vedelik.
12.	Koied veekindel ri ie aidnmia noor
13.	Hobdupuud tikutoosid
го -
.^etanlng.
Pnuaillad-Pnu aildu. vbib lohkuda tbbri ia-
tedterfWSvW eaed.kangid),voib pbletada ehk
ptraftaa* lohkeainetega.Lbhku.nine tbbriiatade-
eb ooneb palju aega.ning eeda t55d ei aaa jat-
za viiiaaaeka noaendika . el ' aaa t aha vaenlaae
ikhe duaes.
Pblemine neiiab aamuti aega,ja teatud atnoe-
faariliate tingimuate inures voib ka tiiiaati
ebaonneatuda Eagudi .blgeda ,tbrva ehk petroblen-
ni ka^utamine puueildade pbletamisal - on vaga
a8^urugtai3i Ibhkeainetega vbib ailndida ka
’Ariioiaeel nomeneil, naiteka taandunieel, kui katta
osaa lahkuva? vaenlase poolaelt kaldalt.ning
fcui y^iclane voib eilda ieegi juba tulietada.
Puruatada on tat
aanbad (iika ohk mitu j a
""" Kui aega on oar mine It
v'ahe.aiie tuleb pi irdu-
da talade puruataniaega
Silla kordaseadmine
kua on ara lohutud ainA
talad nbuab vaga vahe
aegafseda aega Tbib pi-
kendada materjali puu-
dueT.Sannaste puruata-
- 2Х
*Г1\'
Kui puu osnsi purustnt .кзе voe all siis
on" kaks kordn viikooa.
Toe "Il vci'j nitaet tf i ;• pu^nrta-
dn in ise laer.gur,a ф	&
Л*’**^**^п®| /М
-ф
Kui laeng on aset- tad o; isse pun-
ritud aiiku.siis tirvilino hulk
lol-l’eeincia on кмиво korda v?iik-
6f- 1 ’tui Julie luc a juures.
He tn 11 nillad
puru z t at пкв<э po anise It brisant lohkeainetega:
- 28
motall.raudbetoon ja betoon oaad igakord та
kivi aambai ails kui nandes ei ole laongu
kambreid ehk kui nende val iiatamiaeks piiudub
aeg.
Metall osade Luruatanisel iga om^ poikpjn-
na peale vcetakae 25 gramni- l.a
Purustatavad oaad tarvia tapeolt ira nccta.
- 2t -
1’aene voib saada kinnitatud samba iihele kiilje-
le eEk rahele ktiljele.
a,a.... traadid enk kqied mis kannavad laengut,
Kivi eillad.Kivi sildu voib ouraatada
piissirShura ehF brisant 1 ainetega; vi imastegn.
-Isa kord kui laeng ei ols aaetatud puriistadu
olcva osarisso.	__ ,
kas g_ on miiuri koef fi ts i an t. mi s .vordub 4-5-6,
hraolenedes kivide kovaduseat h — enures vaik-
aejatost takietusjoontest. . ...
Punkt 3 - pikendud .valis laeng.mille kohale
soadmine noiiab vthe aega; IShkeaine kttlu - euui
- 25 -
Punktideese 4,4 - pikendatud vb i koonda-
tud laengud.
aide Ckg»10e2l=10x0.64x6=38,4kg
olgu 40 kg.
Kui laeng si Ila volvil on koonda-
da uc siis voetakse ta valemi jarole-
C.Xg_"2£M.h3:.
injuurcs laengute omavahelint
ague mitte ule 2 h. 4
• rails : l)7alem Ckg=2g_h on mak-
*	sev piiseirona kohta.
prisant - lohkoiinet
tuleb vot ta lb.
2)Piiapirohu laengud nth»
vad toppet.mis oleks
aqua tugev kui liibi-
murda olev takistus;
toppe nurkuse juuree
lasng saab ?rop<rtaif-
naalselt juurondatud.
Brisant - l.aine juu-
res Jatkub uhost meet-
rist toppost.
Teede purustamine.
Raudt eed
haildtee roopaid -a liinreid vbib maha vbt-
ta tooriiotadega Selle material! ura vedu ei
ole ka mitte igakord voimaliк.Liiorite pole-
tamine on igakord otstarbekohane.Ka roobaste
koverdanine on kasulik’selleks tarvis visata
roobast ola kcrguselt 3-4 korda T.iatu r< obast
- 26 -
nissuguse otsade alia on asetatud liiprid.
Tijoriistadega raudtee vigastamise tbogrupps
quurus peab olema vahemalt 8 meest.
Suureulatuslise tee vigastamise juuros on
tarvis 60-80 meest.See meeskond jaotatakse
jargmistesse gruppideese:
I grupp - 8 meest- lii^rite vabastanine ballas-
Tooriistad:labidad ja kirkad.
II grupp - 6 meest- poltide ja aidelappide maha
vbtmine.
Tbdriistad;vdtmed teraa kii-
Ind j a haamrid.
Ill grupu-4-8meest- roopanaeltd val jakiekumiseks
voi maha loomiseks.
Toorii a tad:sorgkangi d, teraa
kiilud ja haamrid.
IV grupp -16 meest- peale roobaste vabastamist
liipritoat loobitakee need
teetammilt alia.Roobaste
tostmiseks tarvia vahemalt
8 meest.
To oriis tad:kaagid,kirkase
j a kaied.
V grupp - 16 meest- see grunp jaotatakse vaikso-
mateks osaaeks 44 meeet .Ne nde
too on li iprit e valj avbtmi-
ne ballastist Peale sslle
tarvis inaarata iiks grupp te-
legrafi-telefoni liiniae
vigastamiseks.
Tobedu:roobaste ja liiprite kGrvaldauine - 60
meest - 1 tund - 120 mtr.60-80 meoet
1 tunniga votavad maha roopaid 1 km pik-
kuselt beale sells vc el 350 liiprit s.o
й km.pikkusslt)
- 27
Korgelt teetanmiit ronoaid ja liipreid vbib
alia visata ilna.et oIgke iarvio ne id iikstei-
sest lahutada.Selieks rpaha vctta poldid j a aide
la pid , pahas-bada liiprid kruusast ja liivast.tba-
ta lull iihelt poolt i< 1 c la visata tamaist alia
Tee	vibu& .<еэзп<-гк on таен a-
ae rongi roobastest va.lja jubtida sondida тав-
taat ettevaatueele;aerlaselo li i iiusise Ifc .
Seda tehakse m*taol viisil.
1) Iiirnd rocbaste alt <.ra votta - kraavi-
kescd taita liivaga :a roopa naelad ehK
naha raiutaa roopann . 11e Dead mada en-
disele koLals , roobas ts luiiie.
2) Suarendada ninLi3U^usas koi.as tee laiust
3-5 cm vorra Kasalik on seda teha tee
kaiinakutol
Roobaste purustaraine loh?eainete^a
Laengtt suurus 1-1,5 к .
Laengud kinnitatakse roobastele tile iifae
- 28 -
jatku.Voib puriistada ka vahe pealt.kfcia laen-
gute Vaho рёаЬ olema nitte alia 1,5 mtr.
Purustada tarvia igakord vo imalikiilt suure-
nal iilatussl.
Roopa killuu lendavad pikki teed
sammu kaugiiseni . laengiile vast iipidi sea
monikord kuni 800 sammu kau.gu.seni.
kuni 300
suoaaa
Jaamade purustamina.
- 89 -
5.Pobrde ring:a)talje paruata-
misaka 4-5 klg.
b) rullide ja roopa otaade
pumatamiaeks laengua Alkf
6.PbBrangud:baengud AO,5 kg.
7.Rib troobaa:
Laeng Al-3kg.
8.	Veerev kooaae)a.
a)	vedurid:tailiadri puruatamiseks - 2kg bang
ICbepaagi puruataoi aaka 1 kg laeng
b)	vagunid:vedruda puruatamiaeks 0,5 - 1 kg
laeng.
- 30 -
Tea taanide purustarnino.
Raudtee ehk teede taanisi niruetatakse al-
nult sisemiste laenfcute. a selloke voib kasuta-
da piissirohcu nii ka prisant - 1. iineiu .Piles!-
rohul on see paha kiilg.et ta kar<t- b iiiekust.
Ь'юп , arvutai C kg = 2Ji3	si: joon.u^on ^nna	:aksa v'Tlja	j re 16 uiuurae П on vkiksen takistue ehk rnuiiri koeffitpent. in turipivus h=3 ш.
С=2х1.7Г,х ?) k=2 a ^=2’2x33=10&kg.	33 = ‘Л,5 \b.tut rc 100 kg. . fiksikute krantide iuurec Tike liiv - g=l,75.J kividsga so.atu naa - g=2.0C — z.vi kividega segatiid - 7.	g= 2 25 ui hea muiiristas keukmine «X. kalju g=3-4.5. кета koopaktne kalju.be- t о on - g= 4,5 -7,00 . Те-id siiven.’is voib purue- tada vci tbkest’la kohati 1) .«uruetada teotann - laeug vbtta valemi jjirele-
31
гг < V Т 2^ Pai85ta t«ele euureaal hulgal
kaljurabne.Sarnaeel korral on kaen-
lemiT?krele^SSirOhU leeaga-Laeng roetakse va-
C = J gb3
Kui tee asiib kohaliku]
tonsondi1,laong voet^k
se valeui jiirele:
C = 8gh3.
32
Kui teel on torud voi trumMid ts i is j aiib
ara laengukambrite valcistanine vbi vbt>.b vaheir
aoga.

Kivid aeinaat viilja lohkuda ja valmiatada
tammi aiase laenru kaabrid.
Laengukanbrits vulnistanine (kaevud vbi
falleriid)nbuab palju aoga.mida ei tohi unuata-
a puruatuakavade kokkuseadtniael.
Olensdas pinna kovaduaest ja kaevu voi gal-
lerii poikabctudesf.ahe jookava в gallerii ebi-
tua nbuab keakmiaelt 3,5-4 tundi (gallerii pbik
nobdud 0,8x0,65 ja 1-0,8) ja iihe jookova maetri
kaevu. ehitua 3,5-5,5 tundi (kaevu pbikmobdud:
0,8x0,8 - \aikeate augavuate juurea kuni 15ш
0.9x0.9 - keakmiate	3 •
1,04x1,04 - aiigavuate inurea ule keakmis-e -
file 3 в.
Торре tegemine on tingimata tarvilik ainult
pdaaironu kaautamiael.
Briaantlbhkeainete juures jatkub iihe meetri
pikkuaeat topnest,vbi ahripisel korral tope voil
jiiada ara - earnaael korral aunrendada laengut
- SS -
4 v3tra«
Торре tegemise kiirue olenab gallerii vbi
kaevu poikpinnaet ja kasutatavaet materialist:
maid,mat tad.kl vi d .mullakotid jne.Keekmise]t kea-
tab аве 15-50 iainutit - 1 jbokeev mtr.
Tttkete puruetamine Ibhkeainetega.
Traattokete puruetamine pikendud laengugu
PikdttdM ld&hg TalbUtatattsa j&Tfcaiafelt: b a
2^5-3 atr.pikkuee latti ehk laud kiilge seotak-
B8 meliniidi ehk pdrokeeliini padrunid (riima-
aed - bresendi eisae mahitult); dhe jookeva meet-
ri peale vBtta 4 klg.l ainet.: laengn pikkus
- Oleneb ar a tdkke laiueest; igatahes, Kanamiee
holbustamieeke laengud ei Ole pikemad kui 3 mtr
Kui laeng on tehtud pdrohseliini padroni teat,
ci is iga 60 mtr."tags peab ole ma padrun.
Kapeel iih.es aiidte nbbrfga on iihes otemisee pad-
runis.Vaga kaaulik on lohkeaihet' traattokete
purustamisake mahutada plekk tjrudeeae:nende
acdtamiae juurea traatbkkease - okkad oi eunnita
takistua t,nagu aeda ette -tuleb lattidega kuhn
padrnnid braaendis ehk lahtieelt on nooriga
kiilge period.See ayjaolu on vaga tahtia.
Plahvatadee,laeng sun
i-it * bitab 3 mtr.laiuse
lubikaigu; vabastatud
riba pikkue on 1.00-
1,20 a.- euurem kui
laengu pikkus;eellest
i&rgneb.et 4 mtr.laiuse tokke Zabletamieeke on
tarris 2,5-3 mtr.pikkune laeng.
TBkete puruetamine koondud laengutega.
30 kilogrammiline pfig^.jrohu laepg.mis aaab
- 34 -
asetatud tdkke keekkphta (vSib peale panna),
ohkedea purustab tokke pinnal.aille labiaoot
on о mtr.
Jaaiimrnistuse korvaldamine.
4®Чта£ harilikult jaamineku
ai1g2d2 juurea.jde kaanakutel ehk kitaa-
mates kohtadea (aaared jdgedel).
♦ v, ч aaummiatuate piiniataaine ,kui nad on iuba
tekkinud.on Taga raake ja suurooilt oealt3
°P®ratsioonienaraiati ei aita aiin suu-
bjk?a 1 neь?• a0?gai .auurtukkidea t valjalaatud
maraud,lennukite1? allavieatud pommid.J
brH.eL:!’ ttmmiatnaed harilikult tekkivad,
j^a iiralohkuda,
kaanal - labtine tee - ulevalt
tuleva -jaa aaaei aoks
=-=-=. mtr.Kaanali laiua 20-
.. „ -• -40 mtr.
ZZZT Kui jaannmiatnae tek-
тп1|7ппптт kimiae pShjuaeka on
- silla saabad sila peeb
jaa iiober eanuaete
an eeat kui ka kiilge-
delt varakult araram-
tana;
Kaanal ulatagu mdni-
kuanend ntr.allapoole
•W/ZwZ* AaAA
9дхе) р-п^пэтЦ
•3TX8CO'T«e(2'l)»9'0 « Э
ЭВ 9621*О“с(г*1)х9*Э = 9
•ЛУ29’О=Ч -врт-ся
•)8впатс ;808jo
-вТ0 1иГ впЭввж nSaeiJ-t чце
ousted ввС - q :эпт«вхЦ01=Э
сЧ9*0 = 3140
9938)804 S>'9 S1Q8) ?ПХ8<1 88 t

’)IOOd)-[8 98ЧВ)8Эх» )в;ШПЗЧ2^8В£
•двтгпвз уаврэ тзед ртэп stiV®!!13 ®*t ед
-Х9) 8PBLB РТЧВЗР’К рП)ПТ8Лу)^В-[ !Я)Ц038П»Яjnnn
- fie -
36 -
Jaaunmiatua te purustamine , nagu eelpool
oli oeldud.on enamiati tagajarjetu ehk kui
aoovitakaa tagajargi,aiis tarvla teguteeda
auurte lohkeaine laengutega'laengute suur
15-50 klg pdaairohtu:oriaant’Itthkeaiaet v8t-
ta puaairohu ffbast).
Laengu aaetamine 2-3a|r.augavuaease on
tihti vaga hadaohtlik.
Pantoon eillad.
2<
3.
Pantoon aildade tabtsan varustne:
' poolpantoonid.ankrupaadid ja alia juu-
re kaiv varuatus.
Sbude abinoud:(aorud.pootehaagid).
Kaida aluae abinoud.(aluanuud,vaiad).
Pantooni pbikpuud,padjad.kanalpuud;
kaitae kaie toed:veekapp:ankru kin
ni tna,nui;ranita.korkpender.
Ankrud: kerged A 40 klg.-.Tasked & 80-
115 klg.ankru otalaiae konkaud.
Koied,trosaid,atropid
Aluapuki varuatua:aluapuki kandepUu-
aluapuki jalad.
aluapuki tallad.
aluapuki ketid.
kiilud;puuhaamrid
tungrauad.
Peal iaehitnaenateri al.
Talad:pikkad,
liihikeaed.
kilbid.
8.
pealia Httide koiad.
9.	Abivaruatua:
ujukad - vоolu kiiruae maotniaoka.
- 37 -
lood - stigavuae nootdiseks laternad.
Lipud (val^c , rcheline , punaDB) kaitsevbdd
Kake poolpantooni moodusta-
vad uhs pantooni.
Pantoon,kaheat seipool .pantoonist,is tub vees:
38 -
Arvesse vbttes.et iihe pantooni kanda olev
koormatiis on ligi 1500 klg . , pantoon , sii vandie
51 ош vorra vi5 it) kanda:
5400 - 1500 = 3900 klg.
Worga voologa joel.tuuleta x laa juurse voib
la.bi lasts veelgi suurenaid koornaid.
Pbikpuad asetatakse poiki igale pool*» pan-
tooniie ja seotakse stropidega'kinnl.
Kabepool pantooni lilts- Sohale asetatakee
padi.	zV	у
(Я £=t=3
PSikpuudelu ;padjala saab kinnitatud kaj>
deptitu. (saaaeugune nagu kalda aluspuu).
luhiit

f»u hda
Talad asiivad kandepuiides
Talade peal - sillutad
normaalsel t, iihe vahe kat-
teks on tarvis:
12 kilpi,
4 lands; ehk
28 lauda.
Sillutuo saab kinnitatud.
aarmistele taladele pea-
lislatti ja koiede stro-
pide abil.
- 39
Harilikult.kaldaat eainene alue on aluepukil.
Pantoon sillad vbivai saada ehit--tad 4,5 .-6
talaga, sellest oleneb ara kande jcud.
4 talstga sild - 115C-12
5	2000 kl
00 klg.koormate jacks
nitte kai urvilele)
g.коorzaatuste jaoks
6	3500 klg kooroad.
Poolpantoonidest voib ehitada purrs
3 talal, sillutus - pikuti.
Pantoonide kastuenine valjaepool ailda
1. Uhe pantooniga (2 poolpantooni)vcib uleviia
- 40 -
korraga 26 eodurt; eouajaid lihee tutirimehega
кокки 6 asset.
2.Kateel kSrrati kokkuseotud pantoonil voib ula-
Tiia vankreid ia kergeid euartdkke (iiksikult).
Й*3aarena Beeekonna.hobuete.vooride,kahurite
tank ide uleri imi sake pantoonidest aooduetatak-
эс praauid.
J'dgede foreesrinissl vaenlaso l&hedaaes.
eeimeeed katte oaad saavad uleseadetud harili-
kult ajajatel parvedsl;suur voola kiirue ehk
lama vbib takietada parrets kasatamist;
aarnasel korral vdatakse abi.Ksr paagid ehk ka
pantoonid.
Kui katte oead oo vaenlaae turiunud earna-
sele kaugusele.et tai paadab va.it 1 use vbinalua
uleguaeo kohala ,hakatakae tliilana parvaei ohk
Parvedega tarvie labieaada eeal kas pantoori
▼aruotust ei jatka Bills ehitaniseks (lai .5-
gi).
7 oautooni ja 2 alaaaaki jaures eilla nik-
kua oleks 66.4 mtr.
Sanaos eilla ehitaaine cduab aega kuni
2 tundi.(eeltdod valjaarvatud).
Pantoon aildu el vol kaua lihel kohal kinni
hoidaincnde assnsle ehitatakee eillad pdsivu-
tol alas tel.